Närviimpulss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Närviimpulsideks vajalik energia tuleb põhiliselt närvirakkude mitokondrites muundatud ja kogutud energiast (vt. ka ATP ehk [[Adenosiintrifosfaat]]).
Närviimpulss kandub ühest rakust teise [[sünaps]]i kaudu. See on koht, kus kaks rakku peaaegu kokku puutuvad. Sünapsis on pisut ruumi (sünaptiline pilu). Kui elektriimpulss jõuab mööda aksonjätket sünapsini, vallandab see keemiliste ainete, virgatsainete ([[neurotransmitter]]ite) [[molekul]]id, mis vabanevad sünaptilisse pilusse. Need molekulid seonduvad teise raku [[membraan]]il olevate retseptoritega, mis avavad tee [[ioon]]idele vastuvõtva raku sisse. Selle tõttu muutub raku elektrilaeng. Neuronitel võib olla väga palju (tuhandeid) ühendusi teiste neuronitega. Lisaks sellele on osade keemiliste sünapsite funktsiooniks mitte ergastav vaid hoopis inhibideeriv, vaigistav funktsioon. Kui siis nende kõigi võimalike väljast, sünapsite kaudu saabuvate närviimpulsside koosmõju ületab teatava piiri, lävendi. Saadab närvirakk elektriimpulsi mööda aksonit väljapoole, teistele neuronitele. Nii tekivad paljude närvirakkude vahelised keerulised võrgustikud, seosed. Toetudes elektriimpulsside seostele, loob meie aju meeleelundite abil saadud signaalidest pildi välise maailma kohta. Üldistavalt võib öelda, et närviimpulss on elektrilaengute muutumise keel, millesse tõlgitakse kogu ümbritseva maailma paljusus: valguse, helide, lõhnade, maitsete ja puudutuste kaskaad. Ilma neornite närviimpulssideta poleks ei teadvust ega mälu. Ajuteaduse eksperimendid on veenvalt näidanud, et kogu meie vaimne aktiivsus kõrgemast filosoofiast madalatasemeliste refleksideni kulgeb neuronvõrkude aktiivsuse vahendusel.<ref> [[Andres Laan]]. Tehisintellekt. loomadest ja masinatest (2017) </ref>
== Viited ==
{{viited}}
== Vaata ka ==
*[[Aktsioonipotentsiaal]]
| |||