Ferenc Molnár: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Ferenc Molnár''' ([[12. jaanuar]] [[1878]] [[Budapest]] – [[1. aprill]] [[1952]] [[New York]]) oli [[ungari]] kirjanik, [[dramaturg]] ja ajakirjanik. Kirjutama hakkas ta aastal [[1896]]. Tema tuntuim teos on [[1907]]. aastal raamatuna ilmunud "[[Pál-tänava poisid]]" (''A Pál utcai fiúk''), mis on tõlgitud kümnetesse keeltesse. [[Eesti keel]]es ilmus see esimest korda [[1921]]. aastal [[Julius Mark|Julius Margi]] tõlkes.
Ferenc Molnár sündis 12. jaanuaril [[1878]] [[Budapest]]is, Ernő päeval. Tema vanemad olid kõrgema keskklassi [[
Isa Mor Neumann esindas äärmist rangust, kuid talle vastukaaluks oli ema Jozefa väga õrn, leebe ja lahke – öeldakse, et emalt kandusid need iseloomujooned edasi ka pojale. Lisaks Ferencile oli peres tütar Erzsébet. Mõlemat kasvatasid suurema osa ajast lapsehoidjad ning kodus käisid tuutorid, kes lapsi juba varases eas õpetasid.
22. rida:
Ferenc Molnári närvisüsteem hakkas halvenema. [[1947]]. aastast tajus ta ainsa toetajana abikaasa Lilit. Kutse oma 70. sünnipäevaks Ungarisse naasta lükkas kirjanik tagasi. Ebausklikus teadmises, et testamendi ettevalmistamine lühendab eluiga, jäi see tal tegemata. Ferenc Molnár suri 2. aprillil [[1952]] [[New York|New Yorgis]]. Tema hauaplaadil seisab lause: „Sa ainult magad praegu, Liliom.“
Romaani- ja näitekirjanik, lühijuttude viljeleja ning ajakirjanik Ferenc Molnár jõudis oma tuntuse ja hea reputatsiooni tippu kahe sõja vahepealsel ajal. Eriti produktiivselt kirjutas ta näidendeid, mida on avalikkuseni jõudnud 42. Neis on kombineeritud [[realism]]i ja [[romantism]]i, [[künism]]i ja [[sentimentalism]]i. Varasemad tööd annavad tunnistust, et ungarlast on mõjutanud
[[1898]]. aastal, rännates [[Prantsusmaa]]l ringi, valmis kirjaniku esimene [[romaan]] „''Magdolna és egyéb elbeszélések''“. Jõudnud taas kodumaale ja asunud tööle ajakirjanikuna, trükiti peagi – aastal [[1900]] – tema teine romaan „''Az éhes város''“. Järgneval aastal esietendus Ferenc Molnári esimene näidend „''A doktor úr''“. Edaspidi andis ta aastas välja vähemalt ühe raamatu. Ungari kirjaniku tuntus kasvas üha kiiremini. Rahvas armastas tema sarmi, nutikust ja tögamismeelt.
32. rida:
„''Liliom''“ ([[1907]]) – draama, mis on maailmas tänaseni hästi vastu pidanud, kukkus esialgu läbi. 1909. aasta Budapesti kriitikud olid näidendi esmaesitlusel segaduses, nähtu-kuuldu tekitas suurt hämmingut. Ent mitte väga palju aega hiljem kogus see siiski juba rahvusvahelist edu. Loo süžee võtmeks on reaalne lugu, kus Molnári abikaasa süüdistas meest tütrele kõrvakiilu andmises, kuid milles kirjanik sellele õigustuse leiab. Naturalistlikesse stseenidesse on oskuslikult segatud müstilist sümbolismi.
Aastatel [[1908]]–[[1940]] toodi [[Broadway (teater)|Broadwayl]]
Reaalsuse ja illusiooni teemaga seotud diskussioon, kuidas draamat peaks kirjutama, tekitas põnevust teoses „''Játék a kastélyban''“ ([[1926]]). Seejärel „''Olympia''“ ([[1928]]), milles kirjanik ründas aristokraatide julmust tavainimeste vastu. Aukartustäratavaks hitiks kujunes „''A jó tündér''“ ([[1930]]), mille filmiversiooni „''The Good Fairy''“ saatis aastast [[1935]] tõeline edu. Ka näidendi „''Egy, kettő, három''“ ([[1929]]) ainetel loodud telelinastus „''One, Two, Three''“ menu oli suur.
94. rida:
*„Útitárs a száműzetésben – Jegyzetek egy önéletrajzhoz“ (1950, Companion in Exile: Notes for an Autobiography)
▲{{JÄRJESTA:Molnár, Ferenc}}
[[Kategooria:Ungari kirjanikud]]
[[Kategooria:Ungari ajakirjanikud]]
|