Sisekaitseakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ka Politseiakadeemia |
|||
11. rida:
| magistriõppes =
| asukoht = Tallinn
| endised_nimed = Eesti Politseiakadeemia (1992?), Eesti Sisekaitse Akadeemia (
| maskott = Kadett Kotkas
| logo = SKA embleem.jpg
25. rida:
== Sisekaitseakadeemia ajalugu==
Eesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtegi kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja [[Eesti kaitsevägi|kaitseväele]].<ref name="vaadata"
===Sisekaitseakadeemia loomine===
Eesti Sisekaitse Akadeemia loodi [[15. aprill]]il [[1992]] [[Eesti Vabariigi valitsus]]e määrusega nr 117.<ref name="Riigikaitse"
Õppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas [[12. oktoober|12. oktoobr]]il [[1992]], s.o 2,5 kuud pärast Vene armee lahkumist akadeemia territooriumilt.<ref name="vaadata" /> Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitseväekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). [[1993]]. aastal alustas tööd päästekolledž.<ref name="looja" /> Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine [[Haridus- ja Teadusministeerium|Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i ja kooli enda poolt – algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige [[rakenduskõrgkool]]i. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine.<ref name="aastat" />
41. rida:
Asutamismäärusega [[1992]]. aastal sai kool endale [[Tallinn]]as [[Pirita-Kose]]l (aadressiga [[Kase tänav (Tallinn)|Kase]] 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise [[Nõukogude armee]] [[Tallinna Kõrgem Poliitiline Ehitussõjakool|Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitussõjakooli]] ([[:ru:Таллинское высшее военно-политическое строительное училище|ru]]) hoonete ja varadega.<ref name="Riigikaitse" /> Tegelikkuses sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise [[Nõukogude Armee]] [[Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Kool|sõjakooli]] personal. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale.<ref name="aastat" />
Pärast [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] toimunud [[koalitsioon]]ikõnelusi kaalus [[Eesti valitsus|valitsus]] Sisekaitseakadeemia viimist [[Ida-Virumaa]]le või [[Muraste]]sse.<ref
=== Traditsioonid ===
52. rida:
"Siim" on Sisekaitseakadeemia A-korpuses asuv patenteeritud{{lisa viide}} kipskuju, mille lõi skulptor [[Jaak Soans]] [[1993]]. aastal [[Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas|Põltsamaa Vabadussõja mälestussamba]] alusel. Nime Siim andsid kujule toonased kadetid ning praegu toimuvad tema juures mitmed akadeemiale olulised üritused.<ref name="kodulehekülg" />
Alates 2011. aastast on Sisekaitseakadeemia [[maskott]] Kadett Kotkas.<ref name="kotkas"
==Sisekaitseakadeemia struktuur==
75. rida:
* [[Justiitskolledž]]
* [[Politsei- ja Piirivalvekolledž|Politsei- ja piirivalvekolledž]]
* [[Päästekolledž]]<ref name="kodulehekülg"
[[2009]]. aastal avati Sisekaitseakadeemias [[Sisejulgeoleku Instituut|sisejulgeolekualane magistriõpe]].<ref name="kodulehekülg" />
81. rida:
== Tudengielu ja õppetegevus ==
Sisekaitseakadeemia eripäraks on sidusus kooli ja tööandjate vahel, kus tulevad tööandjad osalevad aktiivselt õppeprotsessi korraldamises (näiteks avanud organisatsioonid praktika- ja õppekeskustena).<ref name="pihl"
Kuna Eesti Sisekaitse Akadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni [[1998]]. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sellele ajaperioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.<ref name="aastat" />
110. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="vaadata">[[Eduard Raska]], [[Ivar Aimre]]. "On aeg tehtule tagasi vaadata ja edaspidiseks sihte seada", Verbis aut Re (1995), nr 17</ref>
<ref name="looja">Rein Vaher. "Akadeemia looja", Verbis aut Re (2005), nr 2, lk 2, 3</ref>
<ref name="aastat">"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 13–31.</ref>
<ref name="Riigikaitse">"Eesti Riigikaitse Akadeemia 1992–1998", [[Tallinn]] [[1998]], lk 7–8</ref>
<ref name="kantsi">[http://www.postimees.ee/572888/sisekaitseakadeemia-voib-kolida-kreenholmi-kantsi/ "Sisekaitseakadeemia võib kolida Kreenholmi kantsi"] Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)</ref>
<ref name="kvaliteedilangust">[http://www.postimees.ee/573652/endine-rektor-akadeemia-kolimine-virumaale-tahendaks-kvaliteedilangust/ "Endine rektor: akadeemia kolimine Virumaale tähendaks kvaliteedilangust"] Postimees, 22.09.2011 (vaadatud 22.09.2011)</ref>
<ref name="kotkas">Maarja-Liisa Maasik. "Maskotikonkurss", Verbis aut Re (2011), nr 7, lk 3</ref>
<ref name="kodulehekülg">Sisekaitseakadeemia kodulehekülg [http://sisekaitse.ee/ska/] (vaadatud 15.01.2016)</ref>
<ref name="pihl">Jüri Pihl. "Hea lugeja", "Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 5</ref>
<ref name="VVa7K">Merike Tamm, [http://www.postimees.ee/?id=454570 Narva soovib Sisekaitseakadeemiat enda juurde], Postimees, 31. mai 2011</ref>
}}
==Välislingid==
| |||