Valuuta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RainKohv (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib valuutast üldse; valuutaks võidakse nimetada ka [[välisvaluuta]]t.}}
{{toimeta}}
'''Valuuta''' ehk '''vääring''' (ld. kladina ''currere'' „jooksma“ või „voolama“) on riigi [[rahasüsteem]] ja selles rakendatavad rahamärgid<ref>http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=valuuta&F=M</ref> ([[euro]], [[USA dollar]], [[Inglise nael]], [[Jaapani jeen]] jt).

Rahasüsteem on ajaloo jooksul tekkinud ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus, mis koosneb järgnevatest põhielementidest:
*rahaühik ja selle väiksemad osad
*erinevad seaduslikud raha liigid (paber -ja metallraha jt)
*raha emiteerimise kord, raha tagamine ning raha käibesse laskmine ja käibest eemaldamine
*raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon ([[keskpank]], [[valitsus]] jt)<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
 
==Ajalugu==
Rahasüsteeme liigitatakse mitmeti, üheks võimaluseks on nende jagamine kaheks – seaduse alusel kehtestatud valuuta ja eraalgatuslik rahasüsteem. Viimane neist kannab ajaloolist rolli tänapäevaste rahasüsteemide välja arenemisel, kuna eraalgatuslik rahasüsteem pärineb ajast, mil esimesed pankurid hakkasid hoiustama väärismetalli ning selle tõenduseks ka [[veksel|veksleid]] välja kirjutasid. Vekslite kirjutamine ei olnud riigi poolt reguleeritud, nii võis iga pankur oma veksleid välja kirjutada ja intressitulu teenimise eesmärgil neid välja laenata.
 
Seaduse alusel kehtestatud valuuta ehk riikliku rahasüsteem alguseks võib lugeda I maailmasõja lõppu, kui enamikes riikides muutus rahaemissioon keskpankade poolt kontrollitavaks tegevuseks. Kuid see ei tähenda, et eralgatuslikke valuutasid enam tänapäeval ei eksisteeriks. Nendeks on vekslid, kinkekaardid, tšekid, ostuboonused, tasaarveldused jms isikutevahelistes arveldustes.<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
14. rida ⟶ 17. rida:
===Metallraha===
Standardiseeritud valuutat kasutati juba alates 3000 eKr [[Egiptus|Egiptuses]] ja Mesopotaamias kullakangide näol, millel oli kindlaks määratud väärtus ja mass.<ref>http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ab14</ref> Samuti kasutati maksevahendina Ida-Aasias ja Aafrikas peamiselt kaurikarpe, kive, pärleid ja muid tarbeaineid.<ref>http://www.nbbmuseum.be/en/2007/01/cowry-shells.htm</ref>
Esimesed mündid pärinevad 7. sajandist eKr kunagisest [[Lüüdia|Lüüdia kuningriigist]] (praegu [[Türgi]] läänerannik). Need vermiti kulla ja hõbeda sulamist ning nende kuju ja mass varieerusid (vahemikus 0,15g-14g15–14g). Sealt levis müntide kasutamine edasi [[Kreeka]] aladele.<ref>http://www.britishmuseum.org/explore/themes/money/the_origins_of_coinage.aspx</ref>
Metallraha kasutati samal ajal ka Hiinas. Esialgu sarnanes müntide kuju tööriistadele<ref>http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm</ref>, alates 350. a eKr hakkasid need meenutama tänapäeva metallraha, võttes ümara kuju<ref>http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm</ref>. Standardiseeritud vermimine terve impeeriumi raames sai alguse [[Qini dünastia]] (221-206 eKr) võimuletulekuga.
 
===Paberraha===
[[Tangi dünastia]] ajal (618-907618–907) kasvas vajadus metallraha järele, mis pani koos paberi leiutamisega aluse esimestele paberrahatähtedele.<ref>http://www.nbbmuseum.be/en/2007/09/chinese-invention.htm</ref> Enne paberraha kasutusele võtmist olid müntide keskel augud, mis võimaldas münte nööri otsa siduda, lihtsustades transporti. Rikkamad hiina kaupmehed leidsid, et metallraha kaasaskandmine muutus tema suure massi tõttu keerukaks, seetõttu jäeti raha tihtipeale usaldusväärse isiku kätte hoiule ning kaupmees sai vastu paberilipiku, kus oli kirjas hoiustatud summa, mida sai lipiku esitamisel uuesti välja võtta.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Banknote#Early_Chinese_paper_money</ref> Nendest võlakirjadest sai [[Songi dünastia]] ajal alguse [[jiaozi]] valuuta, mille pabertähtedel kohtas ka spetsiaalset pitsatit, et vältida rahatähtede [[võltsimine|võltsimist]]. Songi dünastia ajal muutus paberraha emissioon täielikult institusionaliseerituks.<ref>http://www.silk-road.com/artl/papermoney.shtml</ref>
 
Pabervaluutat hakati hiljem kasutama ka Euroopas, esialgu vekslite näol ning hiljem juba seadusliku maksevahendina. 17. sajandil lasti Rootsis valitsuse poolt käibele Euroopa esimesesedesimesed kaasaegsed rahatähed.<ref>http://www.historytoday.com/richard-cavendish/europe%E2%80%99s-first-banknotes-issued-sweden</ref> Ka Suurbritannias lasti 17. sajandil käibele esimesed kupüürid, millest kõige väiksem oli 50-naelane. Kuna sel ajal jäi keskmine sissetulek alla 20 naela aastas, siis üldsus paberrahaga kokku ei puutunud.<ref>http://www.bankofengland.co.uk/banknotes/Pages/about/history.aspx</ref>
 
18. sajandil hakati ka USA-s kongressi poolt pabervaluutat käibele laskma, milleks sai USA dollar. Regulaarselt hakati üldsuse jaoks rahatähti trükkima alles 1861. aastal.<ref>https://uscurrency.gov/history-american-currency</ref>
40. rida ⟶ 43. rida:
Kui algselt määrati metallvaluuta väärtus tema koostise ja massi järgi, siis pabervääringu puhul seda teha ei saanud. Seetõttu kasutati paberraha tagamiseks teisi varasid. Ilma tagatiseta pangatähti nimetatakse [[fidutsiaarraha|fidutsiaarrahaks]]. Üheks kõige levinumaks tagatiseks on läbi ajaloo olnud väärismetallid, peamiselt kuld.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref> Riiklikul tasandil läks kullastandardile üle esimesena Suurbritannia 1821. aastal.<ref>http://www.nber.org/chapters/c11125.pdf</ref>
Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid tagada riiklik valuuta kullaga, sõlmiti 1946. aastal [[Bretton Woods|Bretton-Woodsi lepe]], mille läbi sai läänemaailmas domineerivaks kursiks dollar, mis oli seotud kindla kullakogusega. Kõik teised maailmavaluutad seoti omakorda aga dollariga. 1971. aastal loobuti sellest süsteemist. Praegu ei rakenda ükski riik enam kullastandardit, üldiselt sõltub riigi valuutakurss valitsuse usaldusväärsusest ja laenu tagasimaksmise võimest.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
 
 
== Vaata ka ==
51. rida ⟶ 53. rida:
 
==Viited==
{{viited|2}}
 
==Välislingid==