Redaktsioon: 12. aprill 2017, kell 23:34 redigeeri RainKohv (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. aprill 2017, kell 23:36 redigeeri eemalda RainKohv (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
39. rida: Kui algselt määrati metallvaluuta väärtus tema koostise ja massi järgi, siis pabervääringu puhul seda teha ei saanud. Seetõttu kasutati paberraha tagamiseks teisi varasid. Ilma tagatiseta pangatähti nimetatakse [[fidutsiaarraha\|fidutsiaarrahaks]]. Üheks kõige levinumaks tagatiseks on läbi ajaloo olnud väärismetallid, peamiselt kuld.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref> Riiklikul tasandil läks kullastandardile üle esimesena Suurbritannia 1821. aastal.<ref>http://www.nber.org/chapters/c11125.pdf</ref> Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid tagada riiklik valuuta kullaga, sõlmiti 1946. aastal [[Bretton Woods\|Bretton-Woodsi lepe]], mille läbi sai läänemaailmas domineerivaks kursiks dollar, mis oli seotud ~~kinda~~kindla kullakogusega. Kõik teised maailmavaluutad seoti omakorda aga dollariga. 1971. aastal loobuti sellest süsteemist. Praegu ei rakenda ükski riik enam kullastandardit, üldiselt sõltub riigi valuutakurss valitsuse usaldusväärsusest ja laenu tagasimaksmise võimest.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>

Valuuta: erinevus redaktsioonide vahel