Ursula Franklin: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Patsifism, feminism ja sõda==

Ursula Franklin selgitab oma 2006 aastal ilmunud dokumentide, intervjuude ja läbirääkimiste kogumiku eessõnas, et tema eluaegne huvi struktuuride, milles ta sõnastab „korraldust ja vastastikust mõjustust terviku sees“, on olnud enamiku tema tegevuste keskmes. [32] Vaadates tagasi peaaegu 40 aastale, ta lisab:“Ma näen, kuidas olen püüdnud maadelda vaid ühe põhimõttelise küsimusega: ’Kuidas saab elada ja töötada nagu patsifist siin ja praegu ning aidata struktureerida ühiskonda, milles rõhumine, vägivald ja sõjad väheneksid ning tõuseks koostöö, võrdsus ja õiglus?“ [32]Osana vastusest, selgitamaks oma intellektuaalset reisi, pöördub Franklin kaardistamise metafoori poole. „Üha rohkem leidsin ma tavatarkuse olevat minu teekonnal ebapiisav,“ kirjutab ta. „Muutusin tõrksaks ja võimetuks suunistama oma elu kooskõlas riiklike plaanidega, mis kujutavad ala ’meile’ ja ’neile’, ja headele poistele’,võitudele, nurjumistele ja nurjumisele määratud olema, lühidalt on kõik need plaanid koostatud reisimaks isikliku kasu ja edu suunas.“ [33] Franklin järeldas, et ta on juhitud mõistmises, mida ta nimetab „reaalseks maailmaks“ „patsifismi ja feminismi plaanide järgi“. [33]

Tema jaoks tähendas feminism täiesti uut vaatenurka:“Feminism pole naiste jaoks loodud tööhõivekontor, see on alteratiivne võimalus tellida sotsiaalset ruumi, mille algtüübiks on mehe asemel naine. See põhineb konkurentsi asemel koosööl. Nagu nooruk, mäletan siiani rõõmutunnet, et keegi võib maailma erinevalt näha. See on feminism, kõik on erinevalt orienteeritud. Nähes sama maailma erineva pilguga.“ [34]

 

==Rahu ja sotsiaalne õigus==

<br />

 

„Rahu ei ole sõja puudumine ─ rahu on hirmu puudumine“ ─ Ursula Franklin

. [44]

<br />