Perspektiiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Mida'''Perspektiiv''' (inglise keeles ''perspective'') on ruumilise vaate kujutamine tasapinnal nii, et näiliselt säilib ruumilisus. Perspektiivi iseloomustab põhimõte: mida kaugemal on objekt vaatlejast, seda väiksemana on ta kujutatud pildil, ning mida lähemal on objekt vaatlejale, seda suuremana on ta kujutatud pildil.
 
Lühendamise efekt (''foreshortening'') on visuaalne efekt või [[optiline illusioon]], mille tõttu objekt või distants tundub lühem, kui see tegelikult on, sest see on kallutatud vaatleja suunas.
'''Perspektiiv''' (inglise keeles on ''perspective'') on ruumilise vaate kujutamine tasandil nii, et säilib ruumilisus.
Perspektiivil on kaks iseloomuliku omadust,
Mida kaugemal on objekt vaatlejast seda väiksemana on ta kujutatud pildil ning mida lähemal on objekt vaatlejale seda suuremana on ta kujutatud pildil.
Lühendamise efekt (''foreshortening'') on visuaalne efekt või optiline illusioon, mille tõttu objekt või distants tundub lühem, kui see tegelikult on, sest see on kallutatud vaatleja suunas.
[https://www.youtube.com/watch?v=q_crTQy2ARk YouTube]
 
==Ajalugu==
{{kas|Varajasel ajal }} perspektiivi ei kujutatud. Objektide suurus sõltus tegelase või eseme tähtsusest. Kõige tähtsamad isikud kujutati kõige suurematena. Näiteks vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Uskumuste ja rangete seadustele tõttu püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna.
 
Varajasel ajal perspektiivi ei kujutatud. Objektide suurus sõltus tegelase või eseme tähtsusest. Kõige tähtsamad isikud kujutati kõige suurematena. Näiteks vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Uskumuste ja rangete seadustele tõttu püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna.
Hiina kunstnikud hakkasid (lihtsama tehnikaga) perspektiivi kasutama esimesel või teisel sajandil.
 
Perspektiivi arengut loetakse alanuks 5. sajandil antiik kreekas.
Perspektiivi arengut loetakse alanuks 5. sajandil Antiik-Kreekas. Rooma seinamaalidestseinamaalid on säilinud tuha alla mattunud PompeiiPompeiis, kus kujutati juba perspektiivi.
[[File:%C3%9Altima_Cena_-_Da_Vinci_5.jpg|pisi]]
Esimene teadaolev kunstiteose, kus oli kasutatud lineaarset perspektiivi, oli loonud F. Brunellesh (1415. aastal). Ta märkas, et kõik jooned koonduvad horisontaalil.
Esimese teadaoleva kunstiteose, kus oli kasutatud lineaarset perspektiivi, lõi F. Brunellesh 1415. aastal. Ta märkas, et kõik jooned koonduvad horisontaalil. Peagi hakkasid ka teised itaalia kunstnikud oma teostes lineaarset perspektiivi kasutama. Masaccio, esimene suur kunstnik varajasel renessansi perioodil, kasutas esmakordselt oma teostes kõiki perspektiivi reegleid. 15. sajandiks olid maalid tänu perspektiivile palju realistlikumad. NäiteksRenessanssi renessanssiajastu ajastul olid ühed kuulsamadtuntumad kunstnikud Leonardo, Michelangelo, Raphael, Botticelli ja Donatello kasutasid oma loomingus perspektiivi.<ref>[http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm Maalikunsti ajalugu] Kasutatud 05.04.2017.</ref><ref>[http://www.op-art.co.uk/history/perspective/ Op Art History Part I: A History of Perspective in Art] Kasutatud 05.04.2017.</ref>
<ref>[http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm Maalikunsti ajalugu] Kasutatud 05.04.2017.</ref>
<ref>[http://www.op-art.co.uk/history/perspective/ Op Art History Part I: A History of Perspective in Art] Kasutatud 05.04.2017.</ref>
<gallery>
File:%C3%9Altima_Cena_-_Da_Vinci_5.jpg
</gallery>
 
==Perspektiivi joonistamise viisid==
 
===Ühe punkti perspektiiv===
Joonis on ühe punkti perspektiivis siis, kui horisondi joonel on ainult üks kahanemispunkt. Sellist tüüpi perspektiivi kasutatakse tavaliselt selleks, et vaadelda erinevaid objekte nende esiküljelt. Näiteks teidtänavat, rongi raduraudteed, koridorekoridori või hooneid. Kõik objektid, mis on võimalik joonestada paralleelsete või ristsirgete joontega, saab kujutada ühe punkti perspektiivina. Paralleelsed jooned ühenduvad kahanemispunktis.
 
<gallery>
31. rida ⟶ 22. rida:
 
===Kahe punkti perspektiiv===
Joonis on kahe punkti perspektiivis siis, kui horisondi joonelhorisondijoonel on kaks kahanemis punktikahanemispunkti. Joonise peal võib need punktid asetada ainult horisondi joone peale. Kahe punkti perspektiivis saab joonistada samu objekte, mis ühe punkti perspektiivis, kuid nüüd on objektid pööratud nende nurkade peale. Näiteks maja nurk või lahku läinud tee rada. Üks punkt määrab ühe poole paralleelsed jooned ja teine punkt määranmäärab teise poole paralleelsed jooned. Vaadeldes maja kahaneks see kahes suunas, üks ühte kahanemispunkti ja teine teise kahanemispunkti.
 
<gallery>
40. rida ⟶ 31. rida:
 
===Kolme punkti perspektiiv===
Kolme punkti perspektiivi kasutatakse enamasti hoonete vaatlemisel pealt või alt vaates. Lisaks kahe punkti perspektiivi joontele lisandub kolmas punkt kuhu jooksevad kõik vertikaalsed jooned. Kui objekti vaadelda allapooleülalt, tehakse kolmas punkt horisondi joone alla. Kui objekti vaadeldakse ülesalt pooleüles, tehakse kolmas punkt horisondi joone peale.
<gallery>
Pilt:Perspective-3point.svg|
46. rida ⟶ 37. rida:
 
===0-punkti perspektiiv===
Kuna kahanemispunkt eksisteerib ainult siis, kui meil oneksisteerivad paralleelsed jooned, siis perspektiiv, kus puuduvad kahanemisjooned, esineb siis, kui vaadeldakse sirgjoonetut stseeni. Kõige rohkem esineb 0-punkti perspektiivi looduses, sest seal puuduvad paralleelsed jooned.
 
==Perspektiivi joonistamise õpetus:protsess==
# Alustamiseks tuleb otsustasa, kas soovitakse joonistust horisontaal- või vertikaalsuunas (horisontaal – joonistus lühike ning hooned, elemendid ja esemed madalad/väiksed; vertikaal – joonistus pikk ning hooned, elemendid ja esemed kõrged/suured).
# Teiseks, joonistatuleb joonistada horisondijoon, mis tuleb teha paberi keskele ning see peaks olema paralleelselt äärtega. Kindlasti tuleks kasutada selle joonistamiseks joonlauda ja harilikku pliiatsit.
# Kolmandaks, märgituleb paberi horisondijoonele (enda valitud kohta) märkida horisondipunkt, tähista(tähistada see näiteks punkti või ristikesega).
# Järgmiseks, joonistatuleb omajoonistada ese otsevaates.
# Seejärel tõmbatuleb tõmmata jooned, mis ühendavad horisondipunkti ja sinu joonistatud esemete nurki.
# Kuuendaks, tõmbatuleb tõmmmata tekkinud joonte vahele paralleelsed jooned, millega tekitadtekib näiline ruumilisuseruumilisus.
# Lõpetuseks, kustutatuleb kustutada üleliigsed pliiatsijooned.<ref>[http://www.wikihow.com/Draw-Using-Perspective How to Draw Using Perspective: 11 Steps (with Pictures) - wikiHow] Kasutatud 05.04.2017.</ref>
 
==Viited==
# Alustamiseks, otsusta, kas soovid oma joonistuse teha horisontaal-või vertikaalsuunas.
{{viited}}
# Teiseks, joonista horisondijoon, mis tuleb teha paberi keskele ning peaks olema paralleelselt äärtega. Kindlasti tuleks kasutada selle joonistamiseks joonlauda ja harilikku pliiatsit.
# Kolmandaks, märgi paberi horisondijoonele (enda valitud kohta) horisondipunkt, tähista see näiteks punkti või ristikesega.
# Järgmiseks, joonista oma ese otsevaates.
# Seejärel tõmba jooned, mis ühendavad horisondipunkti ja sinu joonistatud esemete nurki.
# Kuuendaks, tõmba tekkinud joonte vahele paralleelsed jooned, millega tekitad ruumilisuse.
# Lõpetuseks, kustuta üleliigsed pliiatsijooned.<ref>[http://www.wikihow.com/Draw-Using-Perspective How to Draw Using Perspective: 11 Steps (with Pictures) - wikiHow] Kasutatud 05.04.2017.</ref>
Horisontaal – joonistus lühike ning hooned, elemendid ja esemed madalad/väiksed.
Vertikaal – joonistus pikk ning hooned, elemendid ja esemed kõrged/suured.
 
[[Kategooria:Kunst]]
 
==Viited==