Õlisalvei seemned: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pole võimalik, et seda aktsepteeritakse |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{allikad}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2017}}
'''Õlisalvei seemned ([[:en:Chia_seed|Chia seed]])'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Chia_seed|Pealkiri=Chia seed|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ehk '''tšiiaseemned''' on [[õlisalvei]] [[seeme|seemned]]. Need pärinevad õitsva taime salvia hispanica viljadest, mis kuulub ühte perekonda mündiga. Chia on '''pärit Lõuna-Ameerikast''', kus seda kasvatati juba eelajaloolistel aegadel. Mehhikos asteekide juures oli chia koguni nii hinnatud taim, et sellele pühendati iga-aastaseid pidustusi. Kolumbuse vallutuste järgselt vajus chia seemnete tarvitamine unustustehõlma, kuna hispaania vallutajad keelasid pärismaalastel selle rituaalse tähendusega taime kasvatamise. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/chia_seemned.html|Pealkiri=chia seemned|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
==Kasulikkus==
Tšiiaseemed on toitainete sisalduse poolest [[linaseemned|linaseemnetest]] väärtuslikumad. Neid kutsuti indiaani jooksjate toiduks, sest seemned annavad palju energiat ning kaitsevad keha vedelikukao eest. Tšiiaseemned sisaldavad suures koguses oomega-3 rasvhappeid, antioksüdante, k.a. kvertsetiini, kiudaineid, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja boori.
Chia seemnetes on '''64 % oomega-3 ja 19% oomega-6 rasvhappeid'''. Võrdluseks, linaseemnetes on need arvud vastavalt 58 % ja 15 %. Kahtlemata on nii chia- kui ka linaseemned suurepärasd oomega-3 allikad, kuid chias on kõrgem mineraalainete sisaldus - nad sisaldavad '''631 milligrammi kaltsiumi ja 466 mg magneesiumi 100 grammi seemnete kohta '''(linaseemnetes on vastavalt 199 mg kaltsiumi ja 362 mg magneesiumi).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.vianaturale.ee/chia-seemned|Pealkiri=Kasulikkus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
| |||