Sündmuste horisont: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
30. rida:
Osakeste sündmuste horisondi puhul määratakse aegruumis maksimaalset distantsi, mille on kunagi (näiteks universumi alguses) kiiratud osakesed saanud läbida nii, et nad on juba jõudnud, või jõuavad vaatlejani. Distantsi määramisel arvestatakse ka universumi paisumistegurit ning seetõttu saab tekkida olukord, kus universum paisub lihtsalt liikuvatel osakestel eest ära ning ei jõuagi kunagi vaatlejateni – sellise olukorra puhul osakeste sündmuste horisont puudub. Osakeste horisondi leidmise põhieesmärk on määrata universumi tegelikku vanust.
Määramaks, kas kiiratud osakesed saavad kunagi vaatlejani jõuda, ehk kas osakeste horisont antud universumis on reaalne, kasutatakse järgnevat valemit:
[[Pilt:Valem_määramaks_osakeste_horisondi_olemasolu.svg]] ▼
Valemis on ''a'' universumi suhteline paisumistegur, ''c'' valguse kiirus ning ''t<sub>0</sub>'' universumi vanus. Kui <math>d_p \rightarrow \infty</math>, siis antud universumil puudub osakeste horisont, kui aga <math>d_p \neq \infty</math>, siis antud universumis horisont eksisteerib.
== Välislingid ==
| |||