|
Praegune [[Barokk|barokne]] kellatorn ehitati [[1760]]. aastal. Torni pealmine osa ehitati põhjalikult ümber aastail [[1823]] ja [[1867]]. Kiriku tornikell, mis arvatakse olevat Kolga mõisniku krahv Stenbocki kingitus, valati [[1759]]. aastal Tallinnas [[Gottwerth Koerner]]i poolt.
Aastail19. sajandi teisel poolel jäi Kuusalu kirik kogudusele kitsaks. Ühel 1876. aasta pühapäeval loendatakse kirikulisi 1440<ref>Kuusalu kirikukroonika 1837–1914. Kuusalu, EELK Kuusalu Laurentsiuse Kogudus, 2014. Lk 223</ref>. Sellel ajal oli kirikus umbes 300 kohta (praegu 600). Esimese teadaoleva ümberehitusprojekti tegi Kuusalu kirikule 1879. aastal Rakvere arhitekt [[1889Friedrich Modi]]–<ref>Plan zum Umbau einer Kirche in Kusal - F... Wesenberg 1879 [Fasad-, plan- och sektionsritning till en kyrka i Kusal i Estland]. Rootsi Riigiarhiiv, Kartor och ritningar Stenbock (Tusti), från Kolk, samling, [1890]https://sok.riksarkivet.se/?postid=Arkis+ee116c18-ca29-4a0f-b28a-ebe16abc0e82&vol=n&s=Balder SE/RA/720784/#/0004:00002]</ref>. toimusidReaalne kirikuümberehitustöö ümberehitustöödalgas 1889. Ümberehituseaastal. projekteerisProjekti autoriks oli [[Friedrich Axel von Howen]]<ref>Дело о перестройке Кузальской лютеранской церкви. HooneleEesti pandiRahvusarhiiv, nurgakivi[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&otsing_id=20170325203940314297&kokku=1&id=200251562770&f=1&active=&sess_id=b8254b4221db722064ebde93643fb870 1889EAA.33.3.1881]</ref>. Säilisid senine torn (kuigi algselt oli ka see plaanis ümber ehitada) ja keskaegsed müürid, [[neogootika|neogootistati]] võlvid ning lisati pikihoonele põikitiivad ja aknad. Kooriruumi idaküljele lisandus uue avara käärkambri-ristimiskabeli näol [[koorilõpmik]]. Põhiplaan muutus [[Kreeka rist]]i kujuliseks. Uuendatud Kuusalu kirik pühitseti 16. septembril 1890. Aastal [[1929]] varustati kirik uue katusega punastest tsementkividest.<ref>Kuusalu kirik, Eesti Kirik (1923-1940), nr. 11/12, 26 märts 1931, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19310326.2.19 lk. 98]</ref>
Vanemast kunstipärandist on Kuusalu kirikus säilinud [[renessanss]]-stiilis [[kantsel]], [[altar]], [[tornikell]], kroonlühtrid, küünlajalad ja [[kohrutamine|kohrutatud]] [[messing]][[braa]] 17. sajandist, tinast [[armulauanõud]], paest [[ristimiskivi]] jalg, nikerdatud [[vappepitaaf]], baroksed puitskulptuurid [[Mooses]] ja [[Ristija Johannes]] ([[Elert Thiele]]), [[Martin Luther]]i ja [[Philipp Melanchthon]]i portreed [[klaasimaal]]idena ning [[Carl Sigismund Walther]]i maal "Kristus ristil".
Kuusalu kiriku raamihoone.jpg|Kiriku raamihoone
Kuusalu kirikuaia piirdemüür väravaga.jpg|Kirikuaia värav talvel
Kuusalu enne1889.jpg|Kuusalu kirik enne 1889. aasta ümberehitusi
</gallery>
|
