Vikipeedia

Poola-Türgi sõda (1672–1676): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Sacerdos79 teisaldas lehekülje Poola–Türgi sõda (1672–1676) pealkirja Poola-Türgi sõda (1672–1676) alla: korrektse pealkirja alla
15. rida:
==Sõjategevus 1672. aastal==
 
Sultan [[Mehmed IV]] määras vägede etteotsa, kuhu kuulus 80 000 – 100 000 meest, [[suurvesiir]] [[Köprülü Fazıl Ahmed Paşa]]. Augustis [[1672]] tungis see armee Poola-Leedule kuuluvatele Ukraina aladele, vallutas [[26. august]]il [[Kamjanets-Podilskõi|Kamieniec Podolski]] kindluse ja piiras [[20. september|20. septembril]] sisse [[Lviv|Lwówi]]. Krimmitatarlased, kes piiramises ei osalenud, alustasid reide [[Wieprz]]i, [[Bug]]i, [[San]]i ja [[Wisłok]]i jõgede piirkonnas, kus asusid [[Zamość]]i, Lwówi, [[Biecz]]i ja [[Drogobõtš|Drohobyczi]] linnad. [[5. oktoober|5.]]–[[14. oktoober|14. oktoobrini]] jälitas ja ründas [[Jan III Sobieski|Jan Sobieski]] neid tatarlaste üksusi oma väikese, kuni 4000-mehelise eraratsaväega. 1672. aasta lõpuks polnud Sobieski sõjategevuses suurt edu saavutanud, aga ta suutis vangistusest vabastada kuni 44 000 inimest, kes olid orjadena viidud [[Krimmi poolsaar]]ele. Poola väed olid liiga nõrgad, et 1672. aastal Osmanite peavägedega lahinguväljal vastamisi minna. Kuningas [[Michał Korybut Wiśniowiecki]], kes oli 1669. aastal võimule tulnud tänu väikeaadlile, ja suuraadli ehk magnaatide vahel, kes soovisid sundida saamatut kuningat troonist loobuma, valitsesid sisetülid, mistõttu ei olnud nõrgestatud Poola-Leedu uueks sõjaks üldse valmis. Lisaks ei suutnud 1672. aasta esimesel poolel kuninga pooldajate ''[[liberum veto]]'' tõttu kaks korda töö katkestanud [[Seim (Poola)|Seim]] tõsta makse, mis oleksid võimaldanud Osmanite sõjakuulutusele vastata vägede suurendamisega. Pärast mitmeid sõjalisi kaotusi olid kuninga esindajad sunnitud Osmanite sultani esindajatega [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1672]] sõlmima [[Buczaczi rahu]], millega loovutati Osmanite riigile [[Podoolia]] koos Kamieniec Podolski kindlusega ja [[Petro Dorošenko]] kasakatele kui Osmanite vasallile peaaegu kogu [[Paremkalda-Ukraina]]. Lisaks kohustus Poola-Leedu tasuma Osmanite sultanile igal aastal andamit summas 22 000 [[zlott|punast zlotti]].<ref>Tucker, Spencer C. (ed.) ''A Global Chronology of Conflict.'' Vol. 2. Santa Barbara, ABC-CLIO, 2010, p. 648.</ref><ref>Shaw, Stanford; Shaw, Ezel Kural. ''History of the Ottoman Empire and Modern Turkey.'' Vol. 1. Cambridge, Cambridge University Press, 1976, p. 213.</ref>
[[Suurvesiir]] [[Köprülü Fazıl Ahmed]]i ja sultan [[Mehmed IV]] juhtimisel tungis 80 000-meheline Osmanite armee augustis 1682 [[Taga-Karpaadi oblast|Ruteeniasse]], vallutades [[Kamjanets-Podilskõi|Kamieniec Podolskis]] asunud Poola-Leedu kindluse ja asudes piirama [[Lviv|Lwówi]]. Sobieski väed olid liiga väikesed, et Osmanitele otse vastu astuda ja suutsid saavutada vaid väiksemaid taktikalisi võite Osmanite peajõududest eraldunud üksuste üle. Poola-Leedu [[Seim (Poola)|Seim]] ei olnud sõjaks valmis, samuti oli see lõhestunud kuningas [[Michał Korybut Wiśniowiecki]] ja [[šlahta]] vahelise tüli tõttu. Nii ei suutnud Seim tõsta makse ega koguda suuremat armeed. Oktoobris 1672 olid Seimi esindajad sunnitud allkirjastama [[Buczaczi rahu]], millega loovutati Osmanitele suurem osa Poola-Leedu kontrolli all olnud Ukraina aladest, niinimetatud [[Paremkalda-Ukraina]]st ([[Bracławi vojevoodkond]], [[Podole vojevoodkond]] ja osa [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonnast]]) ja lubati maksta andamit 22 000 tukatit aastas. [[Vasakkalda-Ukraina]] oli juba alates 1667. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]st [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all.<ref>Tucker, Spencer C. (ed.) ''A Global Chronology of Conflict.'' Vol. 2. Santa Barbara, ABC-CLIO, 2010, p. 648.</ref>
 
Ühe kirjelduse sellest sõjakäigust on talletanud türgi kroonik [[Hacı Ali]].
 
==Sõja teine faas (1673–1676)==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Poola-Türgi_sõda_(1672–1676)"