Inkade riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Inkade riik''' (1438-1533) oli nelja Ilmakaare riik mis oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: [[Chinchaysuyu]...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Inca Empire South America.png|pisi|Inkade riik]]
'''Inkade riik''' (1438-1533) oli nelja Ilmakaare riik mis oli jaotatud neljaks suurprovintsiks ([[suyu]]), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn [[Cuzco]]: [[Chinchaysuyu]] ([[Peruu]] loodeosa kuni [[Ecuador|Ecuadorini]]), [[Antisuyu]] (kirdeosa, põhiliselt [[Andid|Andide]] idanõlv ja [[Vihmamets|vihmametsade]] madalmaa), [[Collasuyu]] (kagupoolne kõrgmaa, [[Titicaca|Titicaca järv]], [[Boliivia]], [[Argentina]] loodeosa ja [[Tšiili]] põhjaosa) ning [[Cuntisuyu]] ([[Peruu]] lõuna- ja lääneosa kuni [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Rannik|rannikut]]). Suurprovintsid koosnesid omakorda väiksematest piirkondadest. Riigi tipus oli ainuvalitseja – [[Sapa Inca]] ([[keiser]]), keda austati päikesejumala pojana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi [[Keiser|keiseril]] oli piiramatu võim, sõltus tema valitsemise edukus ülemkihi erinevate huvide rahuldamisest. Eriti tähtsal kohal olid siin sõjapealikute huvid. [[Keiser]] abistas valitsemisel riiginõukogu,kuhu kuulusid troonipärija, mõned lähisugulastest kõrgametnikud, vägede ülemjuhataja ja päikesejumala ülempreester. Tegelik võimustruktuur oli rangelt hierarhiline ja läbipaistmatu. Vastavalt inkade muistse hõimuühiskonna etnilisele ja sotsiaalsele dualismile määrati provintside valitsevatesse ametisse kaks paralleelset valitsejat,kes olid teineteisele abiks ja jälgisid teineteist. Analoogne võimujaotus valitses ilmselt ka muudes ametkondades. [[Keiser|Keiseri]] nõunikeks olid nelja suurprovintsi asehaldurid ja kõrgaadlikest provintsikubernerid, kes asetusid valitsushierarhiasse vastavalt oma provintside suurusele, st maksukohuslastest perede arvule, kes olid jagatud kümmekondadesse. Mitteaadlikud tohtisid täita vaid kõige madalamaid haldusülesandeid.Ametnikehierarhia paistis välja nähtavate võimusümbolite – käitumise ja rõivastuse – kaudu. Alistatud rahvaste lojaalsed juhid jäeti troonile, kuid nad valitsesid pigem näiliselt ja andsid oma tegevusest aru inkadest keskvõimu esindajatele. Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma.
|