Vikipeedia

Poola-Türgi sõda (1672–1676): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Poola–TürgiPoola-Türgi sõda (1672–1676)''' ehk '''Teine Poola–TürgiPoola-Türgi sõda''' oli [[sõda]] [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahel, mida [[Eesti]] ajalookirjutuses loetakse osaks [[Suur Türgi sõda|Suurest Türgi sõjast]]. SõdaPoola-Leedu lõppespoolel osalesid sõjas ka [[1676Valahhia vürstiriik]]. aastalja [[ŻurawnoParemkalda-Ukraina]] rahu[[kasakad]]ga, millegaOsmanite Poola-Leedupoolel loovutas[[Krimmi enamikukhaaniriik]] omaja [[UkrainaPetro Dorošenko]] alasid[[hetmanaat]]i Osmanitekuuluvad riigilekasakad.
 
Sõda algas jaanuaris [[1672]] [[Türgi sultan|Osmanite sultani]] sõjakuulutusega ja lõppes [[1676]]. aastal Poola-Leedule ebasoodsa [[Žuravno rahu|Żurawno rahuga]], millega Poola-Leedu pidi loovutama Osmanite riigile [[Podoolia]] alad koos selle pealinna [[Kamjanets-Podilskõi|Kamienec Podolskiga]].
 
==Eellugu==
 
[[1672]]. aastal vallandunud Poola-Türgi sõja põhjused ulatuvad tagasi [[1666]]. aastasse, mil [[Ukraina hetman]] [[Petro Dorošenko]] sõlmis [[krimmitatarlased|krimmitatarlastega]] liidu Poola-Leedu vastu. [[1667]]. aastal pikkadest sõdadest kurnatud Poola-Leedu ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel sõlmitud [[Andrussovo rahu]] muutis aga kasakate unistuse oma riigist ebatõenäoliseks. Selle lepinguga jagati [[Zaporižžja kasakad|Zaporižžja kasakate]] maa-alad piki [[Dnepr]]i jõge – [[Paremkalda-Ukraina]] läks Poola-Leedu võimu alla ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi võimu alla.<ref>Magocsi, Paul Robert. ''A History of Ukraine.'' Toronto, University of Toronto Press, 1996, p. 227.</ref> Ukraina langes nüüd aastakümneid kestnud kaosesse, kus omavahelist kodusõda pidasid poolameelsete, venemeelsete ja türgimeelsete kasakate rühmitused. Seda ajastut nimetatakse Ukraina ajalookirjutuses "varemete perioodiks" ([[ukraina keel]]es ''Руїна'').<ref>Magocsi, Paul Robert. ''A History of Ukraine.'' Toronto, University of Toronto Press, 1996, pp. 217–228.</ref> Hetman Dorošenko soovis taastada kontrolli Poola-Leedule kuuluva Paremkalda-Ukraina üle. Kuna tal need katsed ebaõnnestusid, astus ta 1667. aastal läbirääkimistesse [[Osmanite riik|Osmanitega]]. [[1669]]. aastal sõlmis ta sultan [[Mehmed IV]] lepingu, mis tagas Paremkalda-Ukraina kasakatele Osmanite vasallriigi staatuse pealinnaga [[Tšõgõrõn]]is.<ref>Finkel, Caroline. ''Osman's Dream: The History of the Ottoman Empire.'' Cambridge, Basic Books, 2005, p. 273.</ref>
[[1672]]. aastal vallandunud Poola–Türgi sõja põhjused ulatuvad tagasi 1660. aastatesse. [[Ukraina hetman]] [[Petro Dorošenko]], kes üritas saavutada kontrolli Ukraina üle, kuid sai lüüa teistelt sama eesmärgiga rühmitustelt, tegi oma võimu säilitamiseks viimase katse, allkirjastades Osmanite sultani [[Mehmed IV]] [[1669]]. aastal lepingu, millega [[hetmanaat]] sai Osmanite riigi vasalliks.<ref>Finkel, Caroline. ''Osman's Dream: The History of the Ottoman Empire.'' Cambridge, Basic Books, 2005, p. 273.</ref>
 
Poola-Leedu aadlivabariik oli liialt nõrgestatud mitmetest sõdadest ja rahutustest nagu [[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]] ([[1648]]–[[1654]]), [[Vene-Poola sõda (1654–1667)]], [[Teine Põhjasõda|Rootsi-Poola sõda (1655–1660)]] ning vürst [[Jerzy Sebastian Lubomirski|Lubomirski]] mäss Poola kuninga vastu ([[1665]]–[[1666]]), et edukalt kasakate ülestõuse maha suruda või alates [[1648]]. aastast endast püsivalt rahutuste piirkonda kujutanud Ukraina alade üle täielikku kontrolli taastada.
 
Poola nõrkust ära kasutades vahetas alates [[1654]]. aastast Poola-Leeduga Moskva tsaaririigi ja Bogdan Hmelnõtskõi vastu liidus olnud [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] uus khaan [[Adil Giray]] 1666. aastal uuesti poolt ja astus hetman Dorošenkoga liitu Poola-Leedu vastu. Mõlemad liitlased olid esialgu edukad ja suutsid [[19. detsember|19. detsembril]] [[1666]] [[Brailiv|Brajłówi]] lähistel toimunud lahingus lüüa üllatusrünnakuga [[Sebastian Machowski]] juhitud 6000-mehelist Poola armeed. Järgmisel aastal suutis [[Poola kroonihetman]] [[Jan III Sobieski|Jan Sobieski]] kasakate ja krimmitatarlaste pealetungi peatada ning neid mitmel korral ka lahingutes taganema sundida. Pärast poolakatele edukat [[Pidgaitsi lahing|Podhajce lahingut]] sõlmis Poola-Leedu [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1667]] Krimmi khaaniriigiga ja [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1667]] Dorošenkoga relvarahu.
Samal ajal üritasid Poola-Leedu väed Ukraina rahutusi maha suruda, kuid neid olid nõrgestanud aastakümneid kestnud sõjad nagu [[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]] ([[1648]]–[[1654]]) ja [[Vene-Poola sõda (1654–1667)]]. Üritades seda nõrkust ära kasutada tungisid Poola-Leedu aladele tavaliselt piirialade rüüstamisega piirdunud [[krimmitatarlased]], liitudes sel korral hetman Dorošenko juhitud [[kasakad|kasakatega]]. Nende edasitungi peatasid Poola-Leedu väed [[hetman]] [[Jan III Sobieski|Jan Sobieski]] juhtimisel, kes lõi neid mitmes lahingus ja saavutas lõpuks pärast [[1667]]. aastal toimunud [[Podhajce lahing]]ut relvarahu sõlmimise.
 
[[1670]]Kui Dorošenko nõudis 1669. aastal üritasUkrainale hetmansenisest Dorošenkosuuremat taasautonoomiat, Ukrainavabastati ületa kontrolliPoola saavutada.kuninga [[1671]].korraldusel aastalametist vahetasidja Osmanidasendati oma vasallriigis,hetman [[KrimmiMõhhailo khaaniriik|Krimmi khaaniriigisHanenko]]ga. seniseKui pärast 1667. aasta rahulepingut Poola-Leedu meelsesuhtes khaanisõbralikuks muutunud khaan [[Adil Giray]] väljasõlmis uue khaanihetmaniga liidu selleks Osmanite sultanilt luba küsimata, kukutasid Osmanid ta mais [[Selim1671]] Girayja asendasid endale lojaalse [[Selim I Giray]] vastu'ga. SelimSeejärel astusuuendas seejärelDorošenko liituKrimmi Dorošenkokhaaniriigiga kasakatega,aastatel kuid1666–1667 sarnaseltkehtinud 1666.–1667liidulepingu. aastalAugustis toimunuga1671 õnnestusvallandus Jansõjategevus Sobieskiluuesti, taaskuid kasakate-tatarlasteka ühendväedseekord purustada.saavutasid NüüdJan uuendasSobieski Selimväed truudusvannetliitlaste Osmaniteüle sultanilevõidu. jaSeejärel palus taltkhaan sõjalistSelim abi,I millegaOsmanite sultansultanilt kasõjalist nõustus.toetust, Niiviimane kasvaskasutas juhuslikaga piiritülioma 1671.–1672.vasalli aastal ülepalvet sõjaksselleks, sestet OsmanitePoola-Leedule riiksõda olikuulutada nüüdning valmisPoola-Leedu, saatmaMoskva lahinguväljaleja omaKrimmi regulaarüksused,vahel etvaidlusi teha katsetekitanud Ukraina haaramiseks omaalad võimuendale allahaarata.<ref>Tucker, Spencer C. (ed.) ''A Global Chronology of Conflict.'' Vol. 2. Santa Barbara, ABC-CLIO, 2010, p. 646.</ref>
 
==Sõjategevus 1672. aastal==
==Sõja esimene faas (1672)==
 
[[Suurvesiir]] [[Köprülü Fazıl Ahmed]]i ja sultan [[Mehmed IV]] juhtimisel tungis 80 000-meheline Osmanite armee augustis 1682 [[Taga-Karpaadi oblast|Ruteeniasse]], vallutades [[Kamjanets-Podilskõi|Kamieniec Podolskis]] asunud Poola-Leedu kindluse ja asudes piirama [[Lviv|Lwówi]]. Sobieski väed olid liiga väikesed, et Osmanitele otse vastu astuda ja suutsid saavutada vaid väiksemaid taktikalisi võite Osmanite peajõududest eraldunud üksuste üle. Poola-Leedu [[Seim (Poola)|Seim]] ei olnud sõjaks valmis, samuti oli see lõhestunud kuningas [[Michał Korybut Wiśniowiecki]] ja [[šlahta]] vahelise tüli tõttu. Nii ei suutnud Seim tõsta makse ega koguda suuremat armeed. Oktoobris 1672 olid Seimi esindajad sunnitud allkirjastama [[Buczaczi rahu]], millega loovutati Osmanitele suurem osa Poola-Leedu kontrolli all olnud Ukraina aladest, niinimetatud [[Paremkalda-Ukraina]]st ([[Bracławi vojevoodkond]], [[Podole vojevoodkond]] ja osa [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonnast]]) ja lubati maksta andamit 22 000 tukatit aastas. [[Vasakkalda-Ukraina]] oli juba alates 1667. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]st [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all.<ref>Tucker, Spencer C. (ed.) ''A Global Chronology of Conflict.'' Vol. 2. Santa Barbara, ABC-CLIO, 2010, p. 648.</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Poola-Türgi_sõda_(1672–1676)"