Poola-Türgi sõda (1672–1676): erinevus redaktsioonide vahel

[[Suurvesiir]] [[Köprülü Fazıl Ahmed]]i ja sultan [[Mehmed IV]] juhtimisel tungis 80 000-meheline Osmanite armee augustis 1682 [[Taga-Karpaadi oblast|Ruteeniasse]], vallutades [[Kamjanets-Podilskõi|Kamieniec Podolskis]] asunud Poola-Leedu kindluse ja asudes piirama [[Lviv|Lwówi]]. Sobieski väed olid liiga väikesed, et Osmanitele otse vastu astuda ja suutsid saavutada vaid väiksemaid taktikalisi võite Osmanite peajõududest eraldunud üksuste üle. Poola-Leedu [[Seim (Poola)|Seim]] ei olnud sõjaks valmis, samuti oli see lõhestunud kuningas [[Michał Korybut Wiśniowiecki]] ja [[šlahta]] vahelise tüli tõttu. Nii ei suutnud Seim tõsta makse ega koguda suuremat armeed. Oktoobris 1672 olid Seimi esindajad sunnitud allkirjastama [[Buczaczi rahu]], millega loovutati Osmanitele suurem osa Poola-Leedu kontrolli all olnud Ukraina aladest, niinimetatud [[Paremkalda-Ukraina]]st ([[Bracławi vojevoodkond]], [[Podole vojevoodkond]] ja osa [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonnast]]). [[Vasakkalda-Ukraina]] oli juba alates 1667. aastal sõlmitud [[Andrussovo vaherahurahu]]st [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all.<ref>Tucker, Spencer C. (ed.) ''A Global Chronology of Conflict.'' Vol. 2. Santa Barbara, ABC-CLIO, 2010, p. 648.</ref>