Kaljo Põllu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kaljo Põllu''' ([[28. november]] [[1934]] [[Kopa]] küla, [[Kõrgessaare vald (Reigi kihelkond)]] – [[23. märts]] [[2010]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06198182 Suri kunstnik Kaljo Põllu]. ERR Uudised,name="aCXh1" 23.03.2010.</ref>) oli eesti kunstnik. Ta kuulus [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]] aastast 1966.

Sündis Hiiumaal Kõrgessaare vallas. 1942-19491942–1949 õppis [[Puski]] koolis Hiiumaal, 1949-19531949–1953 [[Haapsalu Pedagoogiline Kool|Haapsalu Pedagoogilises Koolis]]. Pärast sõjaväeteenistust 1953-19551953–1955. asus tööle õpetajana Tallinna 8. Koolis. 1956. aastal alustas [[Klaasikunst|klaasikunsti]] õpinguid [[Eesti Kunstiakadeemia|Riiklikus Kunstiinstituudis]]. Kaljo Põllu tuli eesti kunsti ja kunstiellu 1962. aastal, mil ta asus äsjadiplomeeritud klaasikunstnikuna tööle [[Tartu Ülikooli kunstikabinet|Tartu Ülikooli kunstikabineti]] juhataja ametisse. Algul oli ta Tartu pallaslikus kunstielus kui nn Tallinna saadik, kes tõi ülikoolilinna avangardismihõngu ning viljeles [[Opkunst|op]]-, [[Popkunst|pop]]- jm moodsat kunsti. Põllu energilisel suunamisel kujunes kunstikabinetist oluline alternatiivne kultuurikeskus, kus reaalse kunstitegemise kõrval tõlgiti ja paljundati kunstiteoreetilisi tekste, diskuteeriti, korraldati väljasõite ja näitusi. 1967. aastal loodi tema algatusel kunstirühmitus [[Visarid]]. Kui üheks ülikooli interdistsiplinaarseks mõttekeskuseks kujunenud kunstikabinet 1973. aastal peahoone lähedusest [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänavasse]] viidi ja oma tähtsuse vaimse liidrina kaotas, lahkus Põllu Tallinna, kus muutus ka tema kunstnikukäekiri.

1975. aastast oli ta [[Tallinna Kunstiülikool|Tallinna Kunstiülikooli]] õppejõud (dotsent – 1978; professor – 1988). <ref name=":0">Riin Kübarsepp, Visuaalse rahvaluule kollektsionäär Kaljo Põllu - Mäetagused, 2005</ref> Juba ülikoolilinnas olid tekkinud sidemed fennougristidega ja Põllu oli käinud õppereisidel sugulasrahvaste juures. Põllu korraldas etnograafilisi uurimisreise [[Soomeugrilased|soome-ugri]] ja [[Samojeedid|samojeedi rahvaste]] juurde ning on üldistanud neid teoses "Kümme soome-ugri uurimisreisi ".<ref name=":0" />

Kaljo Põllu oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Kutsumuselt õppejõud ja hariduselt klaasikunstnik, oli Põllu ka üks tähelepanuväärsemaid eesti graafikuid 1960.–1980. aastatel. Pealkirja „Eesti maastik” all teostas Kaljo Põllu alates 1973. aastast vähemalt 30 erinevat [[Sügavtrükk|sügavtrükki]]. Samaaegsete suurte graafikasarjade („Kodalased”, „Kalivägi” jt) kõrval olid maastikugravüürid neile eeltööks ja kujutamisobjektiga kontaktihoidmiseks. Eesti maastiku kujund kasvas Kaljo Põllu graafikas suurejooneliseks, samas lihtsaks arhetüübiks. [[Metsotinto|Metsotintomaastikud]] moodustavad tema loomingus unikaalse graafikasarja.<ref name=":1">Anne Untera, Kaljo Põllu. Eesti maastik - näitus Eesti Kunstimuuseumis, 2013</ref>

{{viited}}|allikad=