Tšornobõli katastroof: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 37.143.64.78 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 217.159.215.47. |
P Koondasin skripti abil viited |
||
25. rida:
Kell 1:23:04 alustasid reaktori operaatorid plaanitud eksperimenti. Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja tundub, et keegi reaktori-rühmast ei olnud ohust teadlik. Turbiine käitav aur lülitati välja ja käivitati veepumpade diiselgeneraatorid, mis saavutasid vajaliku pöörlemiskiiruse kell 1:23:43. Turbiinide pöörlemiskiiruse kahanedes kahanes veepumpade tootlikkus, mis vähendas reaktori jahutust ning suurendas reaktori tuumas auru teket. Kontrollvarraste kanaleis tekkisid aurutaskud. Need protsessid tekitasid reaktoris positiivse reaktiivsuse ja reaktori võimsus hakkas kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust.
Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid lülitit AZ-5 (kiire hädaabi kaitse 5 "[[SCRAM]]"). Nii viiakse kõik kontrollvardad viivitamatult reaktorisse. SCRAM on avariilüliti, mida kasutatakse, kui reaktori võimsus ootamatult suureneb. SCRAM-i kasutatakse ka reaktori tavalisel seiskamisel, et reaktor lõplikult peatada. Samal viisil peatati alatiseks 15. detsembril 2000 kell 13:17 Tšornobõli tuumajaama 3. energiaplokk. Ei teata seniajani, kas SCRAM-i kasutati hädaohu tõttu või lihtsalt rutiin-meetodil nagu tavalisel reaktori peatamisel. Djatlov kirjutas oma raamatus<ref
<blockquote>''Enne 01:23:40 .... ei registreerinud süsteemid kesk-kontrollis ühtegi parameetrit, mis õigustaks SCRAM-i. Nagu raportis väidetud, kogus ning analüüsis komisjon suures koguses materjale, kuid ei suutnud kindlaks teha, miks SCRAM-i kasutati. ... Reaktor lülitati lihtsalt välja, kuna eksperiment lõppes.''</blockquote>
35. rida:
Djatlov väidab oma raamatus, et reaktori operaatorid ei rikkunud katsetuse käigus
ühtegi reaktori juhtimise reeglit<ref
Plahvatuseni viisid kiiretest režiimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku režiimi tagamist. Reaktor oli väikesel võimsusel positiivse reaktiivsusega (see polnud reaktori operaatoritele teada). Mis peamine, reaktori kontrollvarraste grafiitotsad tekitasid reaktori positiivse reaktiivsuse ning varraste väike liikumiskiirus
46. rida:
Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km<sup>2</sup> või rohkem, ja ala, kus saastatus on 5–15 Ci/km<sup>2</sup>. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km<sup>2</sup> (umbes 120-kilomeetrise läbimõõduga ringi pindala). Teise grupi maa-ala kogupindala on umbes 21 000 km<sup>2</sup>. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km<sup>2</sup> on võrreldav kolmveerandi Eesti maismaa pindalaga. Selle pindalahinnangu juures on arvestatud ka Sr-90-ga saastatuse piirnormi 3 Ci/ km<sup>2</sup>. (Kõštõmi plahvatuse "tsoonis" evakueeriti inimesed saastatuse 2 Ci/km<sup>2</sup> korral.) See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid.
Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Lisandusid kaudsed kulud: kaotatud maalt saamata jääv tulu, kapitaalmahutuste kaod, elektri tootmise katkemisest tingitud kaod, kulutused töötavate tuumajaamade ohutuse suurendamiseks<ref
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest.
52. rida:
== Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti ==
[[Pilt:View of Chernobyl taken from Pripyat.JPG|thumb|Vaade Tšornobõlile Prõpjatist]]
Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "[[kordusõppused|kordusõppustele]]" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV [[tsiiviilkaitse]] juht [[Vello Vare]].<ref
Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. [[Prõpjat]]i [[linn]], kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn [[Slavutõtš]].
62. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="9AX6u">[http://www.lib.ru/MEMUARY/CHERNOBYL/dyatlow.txt A.S. Djatlov. Tšernobõl. Kuidas see oli. Nautštehizdat, Moskva, 2003. ISBN 5-93728-006-7, (vene keeles).]</ref>
<ref name="KXU5m">[http://accidont.ru/archive/Reglament.pdf Tehnoloogiline reglament, 25.11.1983 (vene keeles).]</ref>
<ref name="acQfH">[http://rrc2.narod.ru/book/app7.html Katsetuse tööprogramm, kuupäev puudub, vene keeles.]</ref>
<ref name="zjVUO">J.I. Korjakin. Kui palju maksab Tšernobõl. Priroda, 1990, 10, 65–74 (vene keeles).</ref>
<ref name="Om3wi">Vello Vare autobiograafia "Jälgi tallatud radadelt" lk. 74.</ref>
}}
==Välislingid==
| |||