José Raúl Capablanca: erinevus redaktsioonide vahel

'''José Raúl Capablanca y Graupera''' ([[19. november]] [[1888]] – [[8. märts]] [[1942]]) oli [[Kuuba]] [[maletaja]], [[male]] maailmameister aastatel [[1921]]–[[1927]]. Ta saavutas maailmameistritiitli pärast matši [[Emanuel Lasker]]iga [[1921]]. aastal ning kaotas selle [[Aleksandr Alehhin]]ile 1927. aasta matšis. Ta oli üks parimaid mängijaid läbi aegade ning on eelkõige tuntud oma mängukiiruse ja tugeva lõppmängu poolest. Oma saavutuste, meisterliku ja tunduvalt lihtsa mängustiili tõttu sai ta hüüdnimeks Inimesest Malemasin. Hilisem [[maleprogramm]]idele toetuv analüüs on näidanud, et tema mäng oli maailmameistrivõistlustel teiste maletajatega võrreldes kõige täpsem<ref name="Computer Analysis of World Chess Champions">{{netiviide | URL = http://en.chessbase.com/home/TabId/211/PostId/4007621 | Pealkiri = Computer Analysis of World Chess Champions| Autor = Guid Matej ja Bratko Ivan| Keel = Inglise}}</ref>. Capablanca ei olnud agar malekirjanik, küll aga kommenteeris ta paljusi mänge.

1913. aastal osales Capablanca mitmel turniiril: ta võitis New Yorgi turniiri 11 punktiga 13-st, edestades Marshalli poole punktiga ja jäi siis oma kodulinnas Havannas Marshalli järel teiseks saavutades 10 puntki 14-st<ref>Marshall Frank.name="p2I3c" ''Frank J. Marshall's Best Games of Chess'' (Inglise kl), Dover, 1960. lk 19–20</ref>. Järgneval New Yorgi turniiril oli ta taas edukas, võites kõik 13 mängu.<ref>Golombek, H.name="p2FKr" ''List of Tournaments and Matches'' (Inglise k), G. Bell & Sons. lk 19. </ref>

1920. aasta jaanuaris kirjutasid Capablanca ja Lasker alla kokkuleppele, pidamaks 1921. aastal maha maailmameistrivõistlused, sest Capablanca ei saanud 1920. aastal mängida. Selle viivituse tõttu nõudis Lasker, et kui ta selle aja jooksul alla annaks, saaks Capablancast automaatselt maailmameister. 27. juunil 1920 andiski Lasker alla, kinkides sellega tiitli Capablancale. Matš toimus sellegipoolest 1921. aastal Havannas, kuid Lasker oli oma sõnul nüüd mitte valitsev maailmameister vaid tiitlipretendent. Capablanca nõustus selle klausliga ning nad allkirjastasid selles osas ka kokkuleppe. <ref name="How Capablanca Became World Champion">{{netiviide | URL = http://www.chesshistory.com/winter/extra/capablanca2.html | Pealkiri = How Capablanca Became World Champion | Autor = Winter Edward | Aeg = 2004 | Keel = Inglise}}</ref>

Capablanca jätkas pärast tiitli võitmist turniiridel mängimist ning järgmisel, 1922. aasta [[London]]i turniiril suutis ta saavutada esikoha, saades 15 punktist 13. Selle turniiri ajal pakkus Capablanca välja uued maailmameistrivõistluste reeglid, mida tuntakse ka Londoni reeglite nime all: Esimene maletaja, kes matšis jõuab 6 võiduni, võidab matši; mängu pikkuseks on 5 tundi; ajalimiidiks on 2 ja pool tundi 40 käigu jaoks; maailmameistrivõistluste korraldamine peab aset leidma vähemalt aasta pärast väljakutsuja soovi; maailmameister valib matši aja; maailmameister ei pea võistlema nendega, kes ei suuda matši auhinnafondi teha suuremaks kui 10 000 USA dollarit; 20% auhinnafondist paneb välja tiitlikaitsja ja ülejäänud osa eest peab hoolitsema vastaspool; võitja saab 60% auhinnafondist, kaotaja 40%; auhinnafondi kõrgeima panuse tegija väljakutse peab maailmameister vastu võtma. <ref name="The London Rules by Edward Winter">{{netiviide | URL = http://www.chesshistory.com/winter/extra/london.html | Pealkiri = The London Rules | Autor = Winter Edward | Aeg = 2008 | Keel = Inglise}}</ref>

Samal aastal andis Capablanca ka ühe suure simultaani, mängides kokku 103 vastasega. Ta võitis 102 ja viigistas ühe mängu, püstitades sellega parima suuremahuliste simultaanide võiduprotsendi. <ref name="Jose Raul Capablanca Online Chess Tribute">{{netiviide | URL = http://www.chessmaniac.com/2007/06/jose-raul-capablanca-online-chess.php | Pealkiri = Jose Raul Capablanca Online Chess Tribute | Autor = Chessmaniac.com | Aeg = 27. juuli, 2007 | Keel = Inglise}}</ref>

Kuna Capablanca oli New Yorgi turniiril nii hästi osalenud, siis enne matši Alehhiniga, ei kahelnud keegi tema üleolekus. Sellest hoolimata suutis Alehhin Capablancat võita, saavutades 6 võitu, 25 viiki ja 3 kaotust. See oli ühtlasi ka pikim tiitlimatš, mis tol ajal peetud. Alehhini võit üllatas kogu malemaailma ning hiljem, pärast Capablanca surma, tunnistas ka Alehhin ise, et ta ei arvanud, et ta Capablancast parem on või et ta teda tol ajal võita suudaks. [[Garri Kasparov]]i hilisema analüüsi kohaselt suutis Alehhin Capablanca alistada seetõttu, et ta uuris enne matši põhjalikult Capablanca mänge ning leidis sealt väikseid ebatäpsusi, mida ära kasutada ja mis Kasparovi sõnul tulenesid sellest, et Capablanca ei soovinud nendele piisavalt keskenduda<ref name="Intervjuu Garri Kasparoviga">{{netiviide | URL = http://www.chesscafe.com/text/skittles209.pdf | Pealkiri = Intervjuu Garri Kasparoviga | Autor = Russell W. Hanon | Aeg = 2003 | Keel = Inglise}}</ref>.

Pärast matši teatas Alehhin, kes oli Capablancat üritanud ka 6 aastat tagasi välja kutsuda, kuid ei olnud suutnud raha enne 1927. aastat kokku koguda, et ta on valmis Capablancale pakkuma revanšimatši samadel tingimustel, millega tema oli maailmameistriks tulnud. Hiljem, pärast Capablanca surma, väitis Alehhin, et Capablanca 10 000 USA dollari klausel oli vajalik vaid selleks, et väljakutsujaid vältida. Seda klauslit on kutsutud ka kuldseks kaitsevalliks<ref name="Maailmameistritiitel - kallis aare">{{netiviide | URL = http://www.maleliit.ee/et/meedia/109-malenurgad/2322-7.html | Pealkiri = Maailmameistritiitel – kallis aare| Autor = Eino Vaher| Väljaandja = Eesti Maleliit | Keel = Eesti }}</ref>. Alehhini ja Capablanca omavahelised suhted jahenesid ning Alehhin hakkas küsima suuremaid osalemistasusi turniiridel, kus ka Capablanca osales. <ref>Fine Rueben.name="rRarq" ''Lessons from my Chess Games: A Passion for Chess'' (Inglise kl), Dover, 1958. lk 80</ref>.

1938. aasta [[Buenos Aires]]e [[maleolümpia|maleolümpiaadil]] tegi ta esimesel laual turniiri parima esituse ning üritas ka Alehhinit maailmameistrivõistlusteks mängima saada, kuid Alehhin keeldus pakkumisest ning Capablanca teatas, et kui Kuuba ja [[Prantsusmaa]] koondised oleksid pidanud üksteise vastu mängima siis tema seal ei mängida ei kavatse<ref>{{netiviide | URL = http://www.chesshistory.com/winter/winter28.html#4696._Capablanca_and_Alekhine_in_Buenos | Pealkiri = 4696. Capablanca and Alekhine in Buenos Aires, 1939| Autor = Winter Edward| Keel name="nBGO4" Inglise}}</ref>.

Capablanca oli tugevaim lihtsates positsioonides ning lõppmängudes ja tema positsioonitaju oli väljapaistev. Taktikalise poole pealt ei jäänud ta samuti maha. Selle näiteks on tema 1918. aasta mäng Marshalliga, kus viimane oli eelnevalt valmis mõelnud ja läbi analüüsinud terava variatsiooni, mida tuntakse praegu Marshalli rünnaku nime all ja mille Capablanca suutis üle mängida. <ref>{{netiviide | URL name="pvBAp" http://www.chessgames.com/perl/chessgame?gid=1095025 | Pealkiri = Vastav Capablanca ja Marshalli vaheline mäng}}</ref>

Capablanca ei asutanud ise ühtki malekooli, küll aga mõjutas tema stiil tugevalt [[Bobby Fischer]]i ja [[Anatoli Karpov]]i mängu. Capablanca oli ka noore Kerese lemmikmängijaks <ref>Heuer Valter.name="F8D5h" ''Meie Keres'', Eesti Raamat, 1977. lk 82. </ref>.

Capablanca lootis, et selline maleversioon aitab vältida seda, et tehnilised ja teoreetilised teadmised saavad malemaailmas liialt domineerivaks<ref>{{netiviide | URL = http://www.chesshistory.com/winter/extra/capablanca7.html | Pealkiri = Capablanca on Moscow, 1925| Autor = White Edward| Keel name="6vuM0" Inglise}}</ref>.

{{viited}}|allikad=