Tondi kasarmud: erinevus redaktsioonide vahel

[[Peeter Suure merekindlus]]e ehitiste (laod, raudteed jt.) püstitamine [[Tondi]] kanti tõi piirkonda palju muutusi. [[Tondi sõjaväelinnak]] ehitati [[Peeter Suure merekindlus]]e teeninduspersonali jaoks. [[Soome laht|Soome]], [[Liivi laht|Liivi]] ja [[Põhjalaht|Põhjalahe]] kaitsesüsteemi, mille ametlik nimi oli Imperaator Peeter Suure merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja [[1907]]. aastaks.<ref name="Tondi tn">[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=111777 "Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas"]</ref> [[Tondi sõjaväelinnak|Sõjaväelinnaku]] ehitamine algas [[1910]]. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast [[1912]]. aastat, kui [[Tondi tänav]]a äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.<ref>[[Robert Nerman]]: [http://euro.postimees.ee/210107/esileht/siseuudised/tallinn/240037.php name="Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaksSPLvJ"] // Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> [[Peeter Suure merekindlus|Merekindluse]] suurtükiväe kasarmud ehitati endise [[Dunteni mõis]]a sundvõõrandatud ([[1914]]. aastal) maa-alale.<ref name="Tondi tn" />

Nõukogude ajal kasutati kogu kompleksi taas [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Eestis asunud Nõukogude armee]] sõja[[väeosa]]de [[Tondi sõjaväelinnak|sõjaväelinnakuna]]. Sel perioodil ehitati territooriumile mitu abi- ja majandushoonet.<ref name="Tondi tn" />

Kasarmud asuvad [[Tondi tänav]] 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone, eraldatult tänapäeva [[Tammsaare tee]] 25. Kahekorruselistel pikliku plaaniga kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoones on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. [[Juugend]]stiilis [[dekoor]]: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest [[tellis]]test ja [[paekivi]]st kombineeritud ladu, [[paekivi]]dest sokkel jm.<ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi&mo_id name=8665"EQKFk" Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 51.] Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997</ref><ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?text1 name=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi&mo_id=8666"bEc92" Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 53.] Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997</ref><ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?text1 name=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi&mo_id=8669"3sgoO" Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 55, 57.] Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997</ref>

Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt sisse varisenud, välisseintes on praod ja kivid murenenud.<ref>[http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?text1 name=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi"aI4nS" sõjaväelinnak]</ref> Renoveerimine ja taaskasutusse võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.

Monumendi kavandas [[Amandus Adamson]]. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja [[graniit|graniidist]] posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. [[1941]]. aastal monument hävitati.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/inc/image.aspx?id name=84799 Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist"DftCl" Tondil]</ref>

Ausammast sooviti taastada juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i aastail [[1942]]–[[1943]]. Alates aastast [[2002]] on [[kolonelleitnant|erukolonelleitnant]] Jaak Haud ([[1993]]–[[1997]] Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras viinud taastamisidee Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taasrajada.<ref>[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste“ mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009.name="PnHzs" Lk.2]</ref>

[[10. märts]]il [[2009]] pandi mälestussambale nurgakivi.<ref>[http://www.mil.ee/?id name=2611 Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakivi."PduNs" / Mil.ee]</ref> Skulptuurse osa teostas skulptor [[Jaak Soans]]. Mälestusmärk taasavati [[Tallinna päev]]al, [[15. mai]]l.<ref>[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakivi.name="dqcgM" / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1]</ref>

Nõukogude ajal püstitatud ausammas tekstiga: ''"Siin asus 1940–1941 Tallinna Sõjakool, igavene au ja kuulsus tema lõpetajatele, kes andsid oma elu meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest Suure Isamasõja rinnetel aastail 1941–1945."'' Rahvuslane [[Jüri Liim]] teisaldas selle [[2008]]. aasta mais.<ref>[http://wwx.postimees.ee/260508/esileht/siseuudised/332470.php Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti.] Postimeesname="tmROv" / Reporter.ee 22. mai 2008</ref><ref>Lilleorg, Regina [http://www.harjuelu.ee/index.php?optionname=com_content&task=view&id=360&Itemid=60 Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info]"qIJwo" // Harju Elu (2008) 27 mai</ref>

[[1940]]. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele [[Nõukogude armee]] õppeasutus, mis kandis [[Tallinna Jalaväe Kool]]i (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni [[1941]]. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi ([[Altai krai]]s) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.<ref>[http://www.tvviku.ru/history.html ОСНОВНЫЕname="XVexJ" ЭТАПЫ В ИСТОРИИ ТЮМЕНСКОГО ФИЛИАЛА ВОЕННО-ИНЖЕНЕРНОГО УНИВЕСИТЕТА (ТВВИКУ)]</ref><ref>[http://tmn.fio.ru/works/37x/307_2/25.htm, Таллинскоеname="fQljf" военно-пехотное училище]</ref><ref>[http://yandex.ru/yandsearch?text name=%D0%A2%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE+%D0%B2%D0%BE%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D0%BE-%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE+%D1%83%D1%87%D0%B8%D0%BB%D0%B8%D1%89%D0%B0&stpar2=%2Fh0%2Ftm3%2Fs1&stpar4=%2Fs1"KvZbm" Таллинского военно-пехотного училища – Яндекс: нашлось 86 страниц]</ref>

[[Tondi sõjaväelinnak]]us paiknes [[Aleksandr Matrossov]]i nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus [[Eesti]]sse [[1945]]. aasta juunis.<ref>[http://www.laidoner.ee/infoboks-1/4.html NSV Liidu relvajõud Eestis 1945. a.] Külm sõda. Laidoneriname="m7i9k" muuseum.</ref>

Rahutul [[1991]]. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. Neilt pidanuks siine nn rahvuslik päästekomitee paluma armeel suruda natsionalistide väljaastumised maha.<ref>Allar Viivik, Allar. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?idname=189672 Eestlased pääsesid napilt veresaunast] // Õhtuleht (2006) 14."hftti" jaanuar</ref> [[19. august]]il jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoon, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. [[20. august]]il jõudis [[Tallinn]]asse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutus [[Tondi]]le.

[[1994]]. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 58 kohas 45 tonni [[nafta]]saadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli lagastatud ja olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Lisaks olmereostusele, autorehvidele ning bituumeni- ja tõrvajääkidele ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid ning olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.<ref name="Tondi tn" />

Esimene uus asukas ([[2000]]) taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). Nende peahoone ([[Tammsaare tee]] 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal [[1916]].<ref>Vint, Tiina-Maria. [http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticlename=1&code=1610/rubr_artiklid_160901 Eesti suurim turvafirma kindlusemüüride vahel.] // Äripäev (2000) 19."ZFGo4" jaanuar</ref>

Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone [[2007]]. aasta lõpuks, kaks järgmist [[2008]]. aasta keskel.<ref>[[Urmas Tooming]]:[http://www.tarbija24.ee/040307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/247716.php name="Tondile kerkiv inimsõbralik linnak võib saada piirkonna pärliksQts6k"], Tarbija24 (Postimees)/ Kinnisvara, 2. märts 2007</ref>

Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid [[2004]]. aastal. Piirkonnas on aastatest [[1902]]–[[1907]] säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. [[Tondi tänav|Tondi]] 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]], [[Rivi tänav|Rivi]], [[Sammu tänav|Sammu]] ja [[Marsi tänav|Marsi]].<ref>[http://www.ehitus24.ee/uudised.php?id name=1002 "Tondi linnaku remont algab tänavuZAHdg"] // Ehitus24.ee, 30. jaanuar 2004</ref>

[[Tallinn]]a linnalt 50 aastaks [[Tondi tänav|Tondi]] 55 hoonestusõiguse saanud [[Audentes|Audentesel]] kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.<ref>[[Garel Püüa]]: [http://www.epl.ee/?uudisedname=368998 "Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesseoIzkU"] // Eesti Päevaleht (2007) 8. jaanuar</ref>