Elisabeth Brandenburgist (1510–1558): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
täiendust saksa viki põhjal |
||
1. rida:
[[Pilt:Elisabeth Muenden2.jpg|pisi|Elisabeth, puulõige umbes aastast 1542]]
'''Elisabeth von Brandenburg''' ([[saksa keel|saksapäraselt]] '''Elisabeth von Brandenburg'''; [[24. august]] [[1510]], arvatavasti [[Cölln]] – [[25. mai]] [[1558]] [[Ilmenau]]) oli sünnilt [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia liige ja [[Brandenburg]]i markkrahvinna ning abielu kaudu [[Calenbergi vürstkond|Braunschweig-Göttingen-Calenbergi]] hertsoginna ja hiljem Hennebergi krahvinna. Teda peetakse "reformatsioonivürstinnaks", kes koos [[Hessen]]i reformaatori [[Anton Corvinus]]ega edendas [[reformatsioon]]i tänapäeva [[Alam-Saksi]]maa lõunaosas.
==Elu ja tegevus==
===Varajased aastad ning esimene abielu (1510–1540) ===
[[Pilt:Portraits of Duke Erik I of Brunswick-Calenberg and Duchess Elisabet, Princess of Brandenburg - Nationalmuseum - 15276.tif|pisi|Elisabeth ja tema abikaasa Erich I umbes 1530]]
Elisabeth oli Brandenbugi kuurvürsti [[Joachim I]] ning tema abikaasa [[Elisabeth Taanist|Elisabethi]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Hans]]u kolmas laps ning teine tütar. Elisabethi kasvatati üles rangelt religioosses, ent ka [[humanism|humanistlikus]] vaimus.
Reformatsiooniideedega tutvus Elisabeth juba 1527. aastal oma koduses Brandenburgi õukonnas, kui tema ema võttis esimest korda [[armulaud]]a mõlemal kujul (nii armulaualeiba kui ka -veini) ning asus seega avalikult pooldama [[Martin Luther]]i õpetust. See viis konfliktini Elisabethi ema ja tema rangelt katoliikliku isa vahel. Kuuvürstinna kaitseks astusid välja aga Wittenbergi reformaatorid ning see suurendas tema tütre sümpaatiat reformatsiooniideede vastu.
Enne, kui Elisabeth jõudis saada 15-aastaseks, abiellus ta [[1525]]. aasta 7. juulil [[Stettin]]is endast 40 aastat vanema lesestunud Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsogi [[Erich I (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich I]]-ga. Hoolimata vanusevahest möödus abielu suuremate konfliktideta; seda eelkõige põhjusel, et abikaasad viibisid enamasti üksteisest eraldi: Erich valdavalt [[Erichsburg]]is või [[Calenburgi linnus]]es, Elisabeth aga oma kaasavaraks saadud [[Hann. Münden|Mündenis]].
Siiski tuli ette ka probleeme, kuna [[1528]]. aastal süüdistas Elisabeth oma teise raseduse aegsetes komplikatsioonides oma abikaasa pikaajalist armukest, Braunschweigi maa-aadli hulka kuuluvat Anna von Rumschottelit ning nõudis, et too põletataks [[nõid|nõiana]]. Peale selle saatis ta ise sõdureid ja spioone [[Mindeni piiskopkond]]a, lootes Rumschottelit seal tabada, kuid tollel läks siiski korda põgeneda. See-eest lasi Elisabeth aga ühe Rumschotteli väidetava kaasosalise niivõrd karmilt üle kuulata, et too selle tõttu suri. Peale selle õnnestus Elisabethil enda tulevase lesepõlve elatismaid olulisel määral laiendada – asjaolu, mis kasvatas hiljem ka tema poliitilist kaalu. Seejärel aga, kui 1528. aastal sündis hea tervisega troonipärija, tulevane hertsog [[Erich II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Erich II]], vajus nõiduses süüdistamise episood kiiresti unustuse hõlma.
Kui Elisabeth [[1534]]. aastal [[Lichtenberg]]is oma ema külastas, kohtus ta esimest korda isiklikult [[Martin Luther]]iga ning alates [[1538]]. aastast oli ta reformaatoriga reeglipärases kirjavahetuses. Elisabeth saatis reformaatorile ka juustu ja veini; Luther omakorda varustas teda moorus- ja viigipuu istikute ning reformaatori isikliku pühendusega varustatud saksakeelse [[Piibel|Piiblitõlkega]].
[[1538]]. aasta 7. aprillil võttis Elisabeth vastu armulaua mõlemal kujul ning kuulutas sellega avalikult enda kuulumist luterlaste sekka. Sama aasta sügisel saatis üks silmapaistvamaid luterlaste juhte [[Hessen]]i maakrahv [[Philipp I (Hessen)|Philipp I]] Elsaibethi juurde luterliku jutlustaja ja reformaatori [[Antonius Corvinus]]e. Elisabethi abikaasa Erich suhtus naise usulistesse sümpaatiatesse tolerantselt, kuid jäi isiklikult truuks katoliku usule.
===Reformatsiooni läbiviimine (1540–1545)===
Kui Elisabethi abikaasa 1540. aasta 30. juulil suri, siis võttis Elisabeth Hesseni Philippi ning Saksi kuurvürsti [[Johann Friedrich I]] toetusel Calenbergi vürstkonna valitsemise üheskoos Philippiga enda kätte; hoolimata oma mehe katoliiklasest sugulase [[Heinrich II]] ägedast vastuseisust. Seejärel valitsesid tema ja Philipp vürstkonda Elisabethi alaealise poja regendina viis aastat. Seda aega kasutas Elisabeth eelkõige reformatsiooni läbiviimiseks Calenbergis; aga ka vürstikoja majadusliku seisukorra parandamiseks.
Reformatsiooni peamiseks läbiviijaks sai Antonius Corvinus, kes nimetati Calenbergi [[superintendent|superintendendiks]], kelle asukohaks sai [[Pattensen]]. Elisabethi õukonnaga liitus aga ka mitmeid teisi Wittenbergis õppinud luterlasi. [[1542]]. aastal viidi sisse luterlik Calenbergi kirikukorraldus ning 1542–1543 toimus põhjalik [[visitatsioon]], millest ka Elisabeth ise osa võttis. Peale selle viidi sisse ka luterlik kloostrikorraldus (1542) ning uus õuekohtukorraldus (1544). Hertsoginna kirjutas sel ajal ka mitmeid luterlikke laule.
Elisabethi häid suhteid Hesseniga ohustas [[1544]]. aastal aga asjaolu, et tema poeg, hertsog Erich II, armus Saksi tulevase kuurvürsti [[Moritz]]i õesse, samuti luterlasest Sidoniesse, ehkki ta oli juba lapsena lubatud Hesseni maakrahvi Philippi tütrele Annale. Siiski õnnestus Elisabethil säilitada head suhted Philippiga, ehkki ta poeg abielluski [[1545]]. aastal temast 10 aastat vanema Sidoniega. Seejärel võttis Erich ka hertsogkonna valitsemise emalt ja maakrahv Philippilt üle.
===Viimased aastad (1545–1558)===
[[1546]]. aastal abiellus Elisabeth Hennebergi krahvi [[Poppo XII]]-ga (1513–1574), oma vanima tütre mehe noorema vennaga, kuid ta säilitas regendivõimu ka oma esimese abielu kaasavara, Mündeni üle. Järgmised aastad olid Elisabethile keerukad, sest ta pidi nägema, kuidas tema poeg Erich II allus keiser [[Karl V]] nõudmistele, võttes [[1548]]. aastal vastu [[Augsburgi interim]]i ning vangistades Elisabethi luterlastest soosikud, kaasa arvatud reformaator Corvinuse – nood olid vangistuses kuni [[1552]]. aastani.
Teisalt õnnestus Elisabethil [[1550]]. aastal oma noorem tütar [[Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Anna Maria]] naita temast üle 40 aasta vanema [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtiga]]. Viimasega oli Elisabeth juba pikemat aega kirjasõprust pidanud.
[[1553]]. aastal ajas Elisabethi kunagise mehe katoliiklasest nõbu, Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Heinrich II ta aga Mündenist minema, mistõttu Elisabeth pidi põgenema [[Hannover]]i. [[1555]]. aastal asus ta elama Hennebergi krahvkonnas asuvasse Ilmenausse. Järgnevatel aastatel tema tervis halvenes ning ta suri [[1558]]. aastal.
== Järglased ==
Elisabethil ja Erich I-l oli neli last:
*Elisabeth (1526–1566)
*Erich II (1528–1584)
*Anna Maria (1532–1568)
*Katharina (1534–1559)
[[Kategooria:Hohenzollernid]]
| |||