Vend Vahindra: erinevus redaktsioonide vahel

Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Odratsi talus (B 58° 35′ 38,31″ L 26° 5′ 50,03″ või X 6496797 Y 621926.9)°. Põltsamaa luteriluteriusu koguduse [[kirikuraamat]]ussekirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August '''Tõnnison''', Mihkli ja Eva poeg''. Teistel andmetel sündis Tõnisson [[Läti]]maal (Liivimaal) [[Paala jõgi|Paala jõe]] kaldal.

1892. aastal asus Tõnisson õppima [[Peterburi ülikoolKeiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]]i filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta E. E. [[Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning Karli isa sõber juba noorusest. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikisiklikult tuttav [[Nikolai II]] -ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi|Peterburis]]s öppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased.

1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas juba ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegustes Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan DorzijevDoržijev]] teda [[XIII Dalaidalai-laamagalaama]] ([[Thupten Gyatso]])ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu [[Mongoolia]]sMongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamus neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Djebtsung Damba]] [[hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta märtsis luges märtsis terve sarja [[budism|budismi]]<nowiki/>i loenguid. [[Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samaara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]]s ja ta elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saraatov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. [[Saraatov]]is kohtas tulevane [[Baltimaad]]e budausu pea[[piiskoppeapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkidekalmõkkide]] budausu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel.

1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "ÖpetusÕpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". TrükkijaksTrükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses VeneVenemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ja vend Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha<ref>Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr. 33, lk. 3.</ref>. 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis Neljandas4. [[Kaukaasia]] polgus ning osales lahingutes [[Ida-PreisimaalPreisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson budausu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga.

1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson armeestsõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt Urgaasse[[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdoobogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref>"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr. 7, lk. 7.</ref>. 1920. aastal määras DorzijevDoržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t [[Kalmõkid|kalmõkkidele]], burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub aastal 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi.

1922. aastal keeldus [[Eesti esindus]] Karl Tõnissonile väljastamast viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses [[Eestimaa]]lEestimaal hakata kuulutama '''''[[budism]]i''''' ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] taustaga riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna.

1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda [[Agvan Dorzijev]]iga Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga . 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta [[Tartu]]sTartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" ([[Tartu]], Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons [[budism|budismi]]<nowiki/> loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda hilisemat teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar LustigitLustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]].

1931. aastal rändasid TennissonsTennisons ja Lustig, teel [[LustigAasia]]sse, kerjakott õlal, läbi [[Euroopa]] teele [[Aasia]]sse, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. Pariisis[[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke<ref>Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr. 55, lk. 1.</ref>. Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s. 1941. aastal kritiseerisid Tennisons ja Lustig kohalikus ajakirjanduses avalikult [[Tai]] valitsuse [[Jaapan]]i-meelset [[poliitika]]t ja maa ümber nimetamist [[Siiam]]ist Taiks, milles nad nägid taganemist budistlikust kultuuripärandist. 1949. aastal saatis Tai valitsus tülikaks muutunud Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] oktoobri revolutsiooni[[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest.

Tennisons suri 9. mail 1962 ja kuulutati ''[[bodhisatvabodhisattva]]'''ks [[Theravaadatheravaada]] traditsiooni järgi.

Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-EuroopasEuroopa]]s ning üldse üks esimesi läänlasilääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi.

Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naastes võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja tegi end sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i.

Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[antikristluskristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid [[budism]]igabudismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed.

XIII [[dalai-laama]] nimetas ta esimeseks [[Läti]], Eesti ja [[Leedu]] budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una.

*[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org

*[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts, artikkel. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee

*[http://www.epl.ee/?artikkel=290773Paljasjalgne290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle ] www.epl.ee

*[http://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm BUDDHISMBuddhism THROUGHOUTThroughout THEThe WORLDWorld THE: MYANMARThe CONTRIBUTIONMyanmar TOContribution THETo SPREADThe OFSpread THERAVADAOf Theravada] web.ukonline.co.uk

*[http://www.sirp.ee/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003.

*[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com

*[http://www.sloleht.ee/1997/12/29/14665/ Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest Mait Talts] www.sloleht.ee

*[http://www.epl.ee/?artikkel=55573 Mälestuseks] Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee

*[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de