Herbaarium: erinevus redaktsioonide vahel

Herbaariumi arvestuslik ühik on [[herbaarleht]], st ühele paberile monteeritud, ühest kohast ja ühel ajal kogutud samast [[takson]]ist [[taim]]i, sammalde puhul [[samblaümbrik]].<ref name="Kukk">[[Toomas Kukk]], 25:2015"[[Herbaariumi käsiraamat]]", vaadatud[[Tallinn]]: 8.[[Hea aprillilLugu]], 2017lk 23, 2015</ref>

Sõna pärineb [[ladina keel]]est ja ''herba'' tähendab 'rohtu' ja ''herbarius'' liitsõnades 'rohu-' või 'taime-'.<ref>[[Toomas name="Kukk]], "[[Herbaariumi käsiraamat]]", [[Tallinn]]: [[Hea Lugu]], lk 23, 2015, vaadatud 8. aprillil 2017</ref>

Kitsamas mõistes on herbaarium kuivatatud, pressitud ja ülevaatlikult korraldatud teaduslik taimekogu või õppekogu. Laiemas mõistes on herbaarium asutus või ruum, kus taimekogu hoitakse ja kasutatakse.<ref> name="Kukk, 23:2015, vaadatud 8. aprillil 2017<"/ref>

Keskajal nimetati herbaariumiks taimeraamatut, milles käsitleti [[ravimtaim|ravim]]- ja kasulikke taimi.<ref> name="Kukk, 23:2015, vaadatud 8. aprillil 2017<"/ref> Raamatukujuline herbaarium vahetus ka tänapäeval kasutatavate lahtiste [[herbaarleht]]ede vastu [[18. sajand]]il.<ref> name="Kukk, 23:2015, vaadatud 8. aprillil 2017<"/ref> [[Eesti]] vanimad säilinud herbaarlehed pärinevad 18. sajandi teisest poolest - Friedrich Simon Morgensterni herbaariumist, mida säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaanika-ja mükoloogiamuuseumis.<ref> name="Kukk, 25:2015, vaadatud 8. aprillil 2017<"/ref>