Erinevus lehekülje "Neptuun" redaktsioonide vahel

Lisatud 53 baiti ,  3 aasta eest
Siseehituselt meenutab Neptuun [[Uraan (planeet)|Uraani]]. Neptuuni atmosfäär moodustab selle massist umber 5–10% ja kogu planeedi läbimõõdust umbes 10–20%. Atmosfääri alaosas on [[rõhk]] kuni 10 GPa, mis tähendab, et Neptuuni atmosfääri rõhk on Maa omast umbes 100 000 korda suurem. Atmosfääri alaosas kasvab [[metaan]]i, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ja vee osakaal.<ref name="hubbard" />
[[Pilt:Neptune diagram.svg|thumb|left| Neptuuni siseehitus: <br> 1.Atmosfääri ülemine kiht, ülemised pilved <br> 2. Vesinikust, heeliumist ja metaanist koosnev atmosfäär <br> 3. Veest, ammoniaagist ja metaanist koosnev vahevöö <br> 4. Silikaatidest, niklist ja rauast koosnev tuum]]
Neptuuni vahevöö on Maa omast 10–15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani.<ref name="Hamilton" /> Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks.<ref name="Atreya2006" /> Vahevöö ülemine kiht koosneb peamiselt ioniseeritud veest, milles on veemolekulid lagunenud vesiniku ja hapniku [[ioon]]ideks. Ülemisest kihist allpool asuv vahevöö koosneb superioniseeritud veest, milles on hapnik kristalliseerunud, aga vesiniku ioonid liiguvad hapniku [[kristallstruktuur]]is vabalt ringi.<ref name="VivLP" /> 7000 km sügavusel võivad olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu [[rahe]]terad.<ref name="MomDZ" /> Väga kõrgel rõhul tehtud katsetused [[Lawrence'i Livermore’iLivermore'i RiiklikusRahvuslik Laboratoorium|Lawrence'i Livermore'i Rahvuslikus Laboratooriumis]] viitavad sellele, et vahevöö kõige alumine kiht võib olla vedel teemandiookean, kus hõljuvad nn tahked teemandimäed.<ref name="g90UK" /><ref name="3otVk" />
 
Neptuuni tuum koosneb rauast, niklist ja silikaatidest ning mudeli järgi arvutatuna on selle mass umbes 1,2 korda suurem kui Maa mass.<ref name="pass43" /> Rõhk tuuma keskmes on 700 GPa, mis on kaks korda kõrgem kui Maa keskmes, ja temperatuur võib olla kuni 5400 K.<ref name="hubbard" /><ref name="nettelmann" />