Johannes Duns Scotus: erinevus redaktsioonide vahel

Scotus eristab kaht viisi, kuidas teiseseid intentsioone saab vaadelda: viisina (''ut modus'') ja millenagi (''ut quid''). Tavaliselt võetakse intentsioone millestki muust arusaamise viisidena. Teiseks vaadeldakse neid iseeneses olevatena: mitte arusaamise viisidena, vaid arusaamise objektidena. Sel juhul saadakse neist omakorda aru tänu teatud arusaamisviisidele, intentsioonidele. Näiteks predikatsioonis "sugu on universaali liik" võetakse soo intentsiooni iseeneses, liigi intentsioon on aga viis, mille all sugu võetakse: sugu kui üht viiest [[predikabiilid|predikabiilist]] vaadeldakse universaali intentsiooni liigina. Väidetakse, et generaalsus ehk soo intentsioon on universaali liik: "Igaüht neist intentsioonidest võidakse võtta "millenagi" või "viisina". Sest kui ta on see, millest aru saadakse, siis ta on miski; kui ta aga on logos, mille all muust aru saadakse, siis teda võetakse viisina. Niisiis ei vastanduvad teisesed intentsioonid ainult selle poolest, et neid võetakse emmal-kummal moel, kas millenagi või siis viisina. Aga niivõrd kui see "sugu on liik" on tõene, võetakse sugu "millenagi", sest võrdluses universaaliga on too tema sugu; liiki viisina, sest niisuguse viisi all saadakse aru soost universaali suhtes." "Ütlen, et ei ole kokkusobimatu, et kaks intentsionaalset aktsidentsi oleksid teineteises kui subjektis. Sest mis tahes intentsionaal on selle tõttu, et ta on muust arusaamise viis, arusaadav iseenda läbi. Siis, kui ta on arusaamise viis, on tal aktsidentsi logos; kui ta on arusaadav, siis ta on miski, ja temast on võimalik aru saada millegi all, mis on temast arusaamise viis..." Scotus leiab, et uurida intentsioone kui omaette asju on võib-olla metafüüsiku asi, sest metafüüsik uurib, missugused asjad on olemas ja missugune olemasolu neil on, loogik aga uurib teiseseid intentsioone kui esmastele intentsioonidele omistatuid ja kui arusaamise viise: "Siiski võib-olla tuleb [intentsiooni] "millenagi" defineerida metafüüsikul." "... võib öelda, et metafüüsik vaatleb iga reaalset olevat, mitte mõistusolevat, nagu on universaal, nagu me temast siin räägime. – Või mööndakse, et ta vaatleb intentsiooni kui olevat; siiski ei järeldu "intentsiooni kui intentsiooni", sest see pole sama." Aquino Thomas oli juba väitnud, et mõistet võib vaadelda millenagi iseeneses või tema võime poolest representeerida midagi muud. Scotus eristab kahte viisi, kuidas teisest intentsiooni saab vaadelda. Seda eristust ei tohi segi ajada eristust termini kahe tähenduse vahel. Mõned terminid on ekvivooksed ning võivad tähistada kas esmast või teisest intentsiooni. Kõige rohkem kasutab Scotus termini "erinevus" näidet. Esmase intentsiooni nimena on see abstraktnimi, mis tähistab kahe asja vahelist [[suhe (filosoofia)|suhe]]t. Porphyriosel on järgmine tuntud näide. Kui me ütleme: "Sokratese kui vana mehe ja Sokratese kui noore mehe vahel on [[erinevus]], siis erinevus on esmase intentsiooni nimi, sest ta tähistab vaimuvälist asja, [[reaalne suhe|reaalset suhet]] Sokratese kui vana mehe ja Sokratese kui noore mehe vahel. Kui me aga võtame erinevuse teisese intentsiooni nimena, siis see on konkreetnimi, mis tähistab intentsiooni, mida saab omistada sellele, mis toimib esmase intentsioonina võetud erinevuse formaalse printsiibina: "... ütlen, et ''differentia'' võib olla esmase või teisese intentsiooni nimi. Esimesel viisil on see abstraktnimi, ja tähistab suhet, ja on paljuse liik, kuivõrd "palju" on oleva erinevus. Teisel viisil on see konkreetnimi, nii nagu ka muud intentsioonide nimed, millest siin juttu on, ja see võetakse erinevusest, kuivõrd see on esmase intentsiooni nimi; aga see tähistab intentsiooni, mis on rakendatav sellele; mis on esmase intentsiooni asjana võetava erinevuse formaalne printsiip." Näiteks Sokratese kui vana mehe ja kui noore mehe erinevus on formaalne printsiip, mida võib pidada reaalse suhte aluseks. See formaalne printsiip, ütleme, noorus Sokrateses kui noores mehes, on erinevus, kui mõista erinevuse all teisese intentsiooni terminit. Sest noorust mõistetakse sellena, mille poolest Sokrates kui noor mees erineb Sokratesest ui vanast mehest: "Ja Porphyrios ei ütle, et vana Sokrates erineb endast noorena, mitte sellepärast, nagu ühes otsas oleks erinevus kui intentsioon ning nimetaks seda nii: "Sokrates erineb," vaid proponeeritu suhtes on see nii: kui vana Sokrates erineb iseendast noorena, siis erinevus on otste vahel, kuivõrd erinevus on esmase intentsiooni nimi. Järelikult teises otsas on mingi printsiip, mida nimetatakse erinevuseks, kuivõrd erinevus on intentsioon. See on noorus, järelikult noorus on ühine erinevus." Scotus mainib teisi termineid, kus termin tähistab ekvivookselt esmast ja teisest intentsiooni: üks ja palju, ''[[proprium]]'' ("Tuleb siiski aru saada, et ''proprium'' on ekvivookne, sest see võib olla esmase impositsiooni nimi, ja nõnda vastandub üldisele... Teisel viisil on ''proprium'' teisese impositsiooni nimi, mis tähistab intentsiooni, nimelt konverteeritav predikaat, mis ei preditseeri olemust..."), aktsidents ("Tuleb aga teada, et "aktsidents" on ekvivookselt esmase ja teisese impositsiooni nimi. Esimesel viisil tähistab ta loomust väljaspool hinge, vastavalt sellele, kuidas Aristoteles "Metafüüsika" V raamatus jagab oleva substantsiks ja aktsidendiks. Teisel viisil on ta omakorda ekvivookne. Nimelt on ta ühel viisil sama mis "mitteolemuslik predikaat", ja nõnda on ta sama mis "milleski olemine" selle järgi, kuidas "Kategooriate" alguses eristatakse "milleski olemist" millegi kohta predtseeritud olemisest... Teisel viisil on see asjas olevast omadusest võetud intentsioon, mille all ja mille vastandi all võib aru saada sellest, millel on aktsidents ilma vastuoluta."), "sees olev ja mitte sees olev" ("Kus peab teadma, et "on kohal ja on puudu" (ehk "sees olemine ja mitte sees olemine", mida Aristoteles oma definitsioonis postuleerib) on ekvivookselt esimese ja teise impositsiooni nimed. Kuivõrd nad on esimese impositsiooni nimed, öeldakse "Metafüüsika" VII raamatus: "aktsidentsi olemine on seesolemine"; ja seda reaalse aktsidentsi kohta, millest seal räägitakse... Teisel viisil on "kohalolemine" ja "puuduolemine" teisese impositsiooni nimi ja tähistab nende asjade preditseerimist, mis on väljaspool subjekti olemust ehk teisest soost kui subjekt, nii nagu 'millegi kohta preditseeritud olemine' ütleb nende olemuslike asjade preditseerimist, mis on subjektiga samas soos."). Eristus esmast ja teisest intentsiooni tähistavate terminite vahel erineb nii viisina ja millenagi võetud intentsiooni eristusest kui ka abstraktsete ja konkreetsete intentsioonide eristusest. Üht ja sedasama teisest intentsiooni võib vaadelda nii abstraktselt kui ka konkreetselt.<ref>Pini 129–132.</ref>

 

{{pooleli}}