Eitus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja Andrus Kallastu (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 213.35.184.210. |
||
1. rida:
Teineteisega kontradiktoorsed propositsioonid on teineteise eitused.
==Süntaktiline eitus eesti keeles==▼
Loogilise eituse väljendamiseks eesti keeles on olemas standardsed vahendid, mille kasutamise tulemust nimetame '''süntaktiliseks eituseks'''. Nimelt nimetame üht [[väitlause]]t teise eituseks, kui ta on saadud teisest nii, et teise lause [[öeldis]]es on asendatud [[jaatav kõne]] [[Eitav kõne|eitava kõnega]] või eitav kõne jaatava kõnega, ja kui ta väljendab propositsiooni, mis on kontradiktoorne propositsiooniga, mida väljendab teine lause. Näiteks lause „Maa ei ole kerakujuline“ on lause „Maa on kerakujuline“ eitus ja lause „Maa on kerakujuline“ on lause „Maa ei ole kerakujuline“ eitus. See definitsioon eeldab, et propositsioon, mida kumbki väitlause väljendab, on üheselt määratud. ▼
Kui üks lause on teise eitus, siis ka teine lause on esimese eitus.▼
Teineteisega kontradiktoorseid propositsioone saab väljendada ka lausete abil, mis ei ole teineteise eitused, näiteks „Margus on üle kahe meetri pikk“ ja „Margus on kahe meetri pikkune või alla kahe meetri pikk“.▼
Jaatava ja eitava kõne äravahetamine väitlause öeldises ei pruugi anda eitust. Näiteks laused „Mõned inimesed on naised“ ja „Mõned inimesed ei ole naised“ ei ole teineteise eitused.▼
Jaatava ja eitava kõne äravahetamine väitlauses väljaspool ([[pealause]]) öeldist ei pruugi ammugi anda eitust. Võtame näiteks “Jaana teab, et ta saab lapse sünni korral linnalt raha“ ja „Jaana teab, et ta ei saa lapse sünni korral linnalt raha“. ▼
Mõjuala järgi liigitatakse eitust [[lauseeitus|lauseeituseks]] ja [[moodustajaeitus|moodustajaeituseks]]. ▼
==Eitus kui loogikatehe==
33. rida ⟶ 46. rida:
[[Algebra]]lises mõttes vastab eitus [[täiend (matemaatika)|täiend]]ile teatavas [[Boole'i algebra]]s (klassikalise loogika puhul) või teatavas [[Heytingi algebras]] (intuitsionistliku loogika puhul).
▲==Süntaktiline eitus eesti keeles==
▲Loogilise eituse väljendamiseks eesti keeles on olemas standardsed vahendid, mille kasutamise tulemust nimetame '''süntaktiliseks eituseks'''. Nimelt nimetame üht [[väitlause]]t teise eituseks, kui ta on saadud teisest nii, et teise lause [[öeldis]]es on asendatud [[jaatav kõne]] [[Eitav kõne|eitava kõnega]] või eitav kõne jaatava kõnega, ja kui ta väljendab propositsiooni, mis on kontradiktoorne propositsiooniga, mida väljendab teine lause. Näiteks lause „Maa ei ole kerakujuline“ on lause „Maa on kerakujuline“ eitus ja lause „Maa on kerakujuline“ on lause „Maa ei ole kerakujuline“ eitus. See definitsioon eeldab, et propositsioon, mida kumbki väitlause väljendab, on üheselt määratud.
▲Kui üks lause on teise eitus, siis ka teine lause on esimese eitus.
▲Teineteisega kontradiktoorseid propositsioone saab väljendada ka lausete abil, mis ei ole teineteise eitused, näiteks „Margus on üle kahe meetri pikk“ ja „Margus on kahe meetri pikkune või alla kahe meetri pikk“.
▲Jaatava ja eitava kõne äravahetamine väitlause öeldises ei pruugi anda eitust. Näiteks laused „Mõned inimesed on naised“ ja „Mõned inimesed ei ole naised“ ei ole teineteise eitused.
▲Jaatava ja eitava kõne äravahetamine väitlauses väljaspool ([[pealause]]) öeldist ei pruugi ammugi anda eitust. Võtame näiteks “Jaana teab, et ta saab lapse sünni korral linnalt raha“ ja „Jaana teab, et ta ei saa lapse sünni korral linnalt raha“.
▲Mõjuala järgi liigitatakse eitust [[lauseeitus|lauseeituseks]] ja [[moodustajaeitus|moodustajaeituseks]].
==Eitus keeleteaduses==
| |||