Igihaljus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
Lehtede väljavahetamine on vajalik sellepärast, et vee aurumise tõttu koguneb lehtedesse nii palju mineraalsoolasid, et see hakkab [[fotosüntees]]i takistama. <ref>[http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf Igihaljus, education.natural-europe.eu]</ref> .
 
==Igihaljad lehed==
Igihaljad lehed (okkad) on enamasti nahkjad ja jäigad, sageli vahakirmega kaetud lehed ning püsivad võrsel 2-15 aastat, olenevalt liigist. Enamus meil olevatest igihaljastast lehtedest on madalakasvulised.
 
==Talvel hakkamasaamine==
Heitlehelised puud langetavad tavaliselt lehti (okkaid) märja ja kuiva hooajaga kohandumiseks. Talvel hakkama saamiseks on igihaljastel taimeliikidel tekkinud erinevad kohastumused, kuna külmast mullast vee kättesaamine on väga vaevarikas. Seetõttu tuleb vähendada vee kulusid- selle tarbimist saab oluliselt alandada lehepinna vähendamisega<ref>{{Netiviide|Autor =|URL = http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf|Pealkiri = Evergreen|Väljaanne =|Aeg =|Kasutatud =}}</ref>.
 
==Levik==
Igihaljus on iseloomulik lähistroopika ja troopika (eriti sademeterohkete aladel) taimestikule , parasvöötmes on igihaljad ainult okaspuud (v.a lehis) ja lume all talvituvad kääbuspõõsad.
 
==Esteetiline väärtus==
Igihaljus on ilupõõsaste- ja puude üks hinnatuim omadus.
<references />
 
 
 
[[Kategooria:Botaanika]]