Redaktsioon: 6. aprill 2017, kell 09:59 redigeeri Emukek (arutelu \| kaastöö) 2 muudatust Uuendasin Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. aprill 2017, kell 10:05 redigeeri eemalda Emukek (arutelu \| kaastöö) 2 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Cis001 kpjas.jpg\|pisi\|[[Harilik jugapuu]] (''Taxus baccata'') on igihaljas]] [[:en:Evergreen\|IGIHALJUS]] on taimede omadus säilitada lehestikku aastaringselt ning seda pidevalt uuendades, seetõttu ei ole taim kunagi ilma lehtedeta. Igihaljastel taimedel toimub vanade lehtede suremine ja uute kasvamine pidevalt, mitte ühekorraga. [http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf Lehtede väljavahetamine] on vajalik selleks, et vee aurumise tõttu ~~lehtedest~~ koguneb ~~sinna~~lehtedesse nii palju mineraalsoolasid, et see hakkab takistama fotosünteesi - keerulist tegevust, kus taimed valmistavad endale süsihappegaasi ja vee osalusel päikeseenergia abil kasvamiseks ning arenemiseks vajaminevat ~~suhkurt~~suhkrut<ref>{{Netiviide\|Autor =\|URL = http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf\|Pealkiri = Igihaljus\|Väljaanne =\|Aeg =\|Kasutatud =}}</ref>. Igihaljad lehed (okkad) on enamasti nahkjad ja jäigad, sageli vahakirmega kaetud lehed ning püsivad võrsel 2-15 aastat, olenevalt liigist. Enamus meil olevatest igihaljastast lehtedest on madalakasvulised.

Igihaljus: erinevus redaktsioonide vahel