Igihaljus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 38 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Emukek (arutelu | kaastöö)
Uuendasin
1. rida:
[[Pilt:Cis001 kpjas.jpg|pisi|[[Harilik jugapuu]] (''Taxus baccata'') on igihaljas]]
[[:en:Evergreen|IGIHALJUS]] on taimede omadus säilitada lehestikku aastaringselt ning seda pidevalt uuendades, seetõttu ei ole taim kunagi ilma lehtedeta. Igihaljastel taimedel toimub vanade lehtede suremine ja uute kasvamine pidevalt, mitte ühekorraga. [http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf Lehtede väljavahetamine] on vajalik selleks, et vee aurumise tõttu lehtedest koguneb sinna nii palju mineraalsoolasid, et see hakkab takistama fotosünteesi - keerulist tegevust, kus taimed valmistavad endale süsihappegaasi ja vee osalusel päikeseenergia abil kasvamiseks ning arenemiseks vajaminevat suhkurt<ref>{{Netiviide|Autor =|URL = http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf|Pealkiri = Igihaljus|Väljaanne =|Aeg =|Kasutatud =}}</ref>.
'''Igihaljus''' on [[taimed]]e omadus olla pidevalt [[haljus|haljas]]. Taime [[leht|lehed]] ([[okas|okkad]]) püsivad taimel mitu aastat ja vahetuvad järk-järgult uutega.
 
Igihaljad lehed (okkad) on enamasti nahkjad ja jäigad, sageli vahakirmega kaetud lehed ning püsivad võrsel 2-15 aastat, olenevalt liigist. Enamus meil olevatest igihaljastast lehtedest on madalakasvulised.
Näiteks kõik neli Eesti pärismaist [[okaspuu]]liiki ([[harilik kuusk]], [[harilik mänd]], [[harilik kadakas]] ja [[harilik jugapuu]]) on igihaljad.
 
Heitlehelised puud langetavad tavaliselt lehti (okkaid) märja ja kuiva hooajaga kohandumiseks. Talvel hakkama saamiseks on igihaljastel taimeliikidel tekkinud erinevad kohastumused, kuna külmast mullast vee kättesaamine on väga vaevarikas. Seetõttu tuleb vähendada vee kulusid- selle tarbimist saab oluliselt alandada lehepinna vähendamisega<ref>{{Netiviide|Autor =|URL = http://education.natural-europe.eu/natural_europe/archive/files/0bc363cce6b675d1350b204a70e43c3a.pdf|Pealkiri = Evergreen|Väljaanne =|Aeg =|Kasutatud =}}</ref>.
Igihaljuse vastandmõiste on [[heitlehisus]].
 
Igihaljus on iseloomulik lähistroopika ja troopika (eriti sademeterohkete aladel) taimestikule , parasvöötmes on igihaljad ainult okaspuud (v.a lehis) ja lume all talvituvad kääbuspõõsad.
 
Igihaljus on ilupõõsaste- ja puude üks hinnatuim omadus.
<references />
 
== Vaata ka ==