Henrik Koppel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB
4. rida:
Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning [[Tartu Aleksandri gümnaasium]]is, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.
 
Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas [[erapraksis]]t, keskendudes kõrva-nina-kurguhaigustele. Koppel oli 1920–1928 Tartu ülikooli rektor (nimetatud [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Vabariigi Valitsuse]] poolt 13. veebruaril 1920<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00033_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=62afb339400fd038b4200bd3910d4906]</ref>) ja sisehaiguste polikliiniku juhataja (1928 audoktor), organiseeris ülikoolis kõrva-nina-kurguhaiguste kateedri (1904). Riigivanema otsusega 7. veebruarist 1934 vabastati ta Tartu Ülikooli eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korralise professori kohalt arvates 1. jaanuarist 1934<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00006_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=59c1e9db3f41b4df77c5c5dcdc433566]</ref>. Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja [[Tervis (ajakiri, 1903)|Tervis]]. Oli juhtivail kohtadel [[Liivimaa Linna-Hüpoteegi Selts]]is, [[Eesti Rahva Muuseum]]is ja [[Lauluselts "Vanemuine"|lauluseltsis Vanemuine]]. Tema kohta on öeldud, et enne [[Jaan Tõnisson|Jaan Tõnissoni]]i esilekerkimist oli ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub [[leepra]]vastasest võitlusest [[looduskaitse|looduskaitseni]]ni, [[algharidus|alghariduse]]e andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni. Ta oli aktiivne seltsiliikumises, Eesti ajakirjanduse ja kiriku ajaloos ning poliitikaelus.
 
Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi [[looduskaitse]]alast propagandat ja aitas kaasa [[Kaitseala|kaitsealadekaitseala]]de rajamises.
 
[[1920]] valiti ta EÜSi auvilistlaseks. [[1926]] valiti ta [[Uppsala ülikool]]i arstiteaduse audoktoriks, [[1927]] [[Läti Ülikool]]i auliikmeks, [[1928]] Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, [[1931]] [[Soome Arstide Selts]]i, [[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja 26. mail 1940 [[Eesti Arstide Seltside Liit|Eesti Arstide Seltside Liidu]] auliikmeks.
28. rida:
 
{{JÄRJESTA:Koppel, Henrik}}
 
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Arstide Koja nõukogu liikmed]]