Redaktsioon: 29. september 2014, kell 12:05 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. aprill 2017, kell 10:03 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3544 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Mikrolaineahi''' on elektriahi ~~peamiselt~~ toiduainete ja toitude kuumendamiseks mikrolainelise vahelduvelektrivälja abil.▼ ~~{{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2012}}~~ Esimesed mikrolaineahjud valmistati USAs 1965. aastal ja võeti laialdaselt kasutusele 1970. aastail. ▲'''Mikrolaineahi''' on elektriahi peamiselt toiduainete ja toitude kuumendamiseks mikrolainelise vahelduvelektrivälja abil. ==Mikrolainete kuumendustoime== [[Pilt:~~Microwave~~Consumer ~~oven2~~Reports - Kenmore microwave oven.~~jpg~~tif\|pisi\|300px~~\|right~~\|Mikrolaineahi ~~(lahtise uksega)~~]] Mikrolaineahjus tekitavad soojust [[mikrolained]] pikkusega 12,25 cm, vastavalt sagedusega 2450 MHz. Niisugused lained läbivad klaasi, portselani, kartongi ja muid anorgaanilisi aineid takistamatult (neid soojendamata), peegelduvad metallpindadelt (nt ahju metallist sisepindadelt) ja neelduvad vett sisaldavates ainetes (vähemal määral rasvades), seega siis ka enamikus toiduainetes. Mikrolainete soojendav toime põhineb sellel, et vee molekul kujutab endast elektrilist [[dipool]]i, s.t positiivse ja negatiivse poolega süsteemi. Elektriväljas, mille ~~sagedus (vastavalt ka~~ suund) muutub vaadeldaval juhul ligi 2,5 miljardit korda sekundis, pööravad molekulid end selle sagedusega välja suunda (samalaadselt kompassinõelaga muutuvasuunalises magnetväljas). Edasi-tagasi pöördumisel molekulid n-ö hõõrduvad üksteise vastu, millega kaasneb soojuse eraldumine. Seda soojust kasutataksegi ahjus toiduainete soojendamiseks, keetmiseks, hautamiseks ja ülessulatamiseks. Eelmärgitud sagedusega mikrolained tungivad toiduainesse keskmiselt 2…3 cm sügavusele; edasine kuumutus sügavamal toimub soojusjuhtivuse teel. ==Mikrolainete tekitamine==▼ [[Pilt:Magnetron schematic.png\|pisi\|275px\|Magnetroni toiteskeem]]▼ Mikrolaineid tekitab elektronvaakumseadis [[magnetron]]. Magnetrongeneraatori tööks vajalik kõrge anoodpinge – umbes 5000 V – saadakse 230-voldise võrgupinge (1) ülestransformeerimisega (Tr) ja kahekordistamisega dioodist (D1) ning kondensaatorist (C) koosneva lülituse abil. Kõrgepingelised impulsid rakendatakse magnetroni elektroodidele katoodi kaudu; magnetroni hõõgkatood (3) saab toitevoolu trafo küttemähisest (2).▼ ▲== Mikrolainete tekitamine ja toime == Mikrolainete ahjust väljapoole levimist tõkestab ahju metallkest ja klaasukse metallvõre; selles olevad avad on mikrolainete lainepikkusest palju väiksemad ja seega neile läbimatud. Ukse avamisel katkeb kohe magnetroni toiteahel.▼ ▲[[Pilt:Magnetron schematic.png\|pisi\|~~275px~~300px\|Magnetroni toiteskeem]] ▲Mikrolaineid tekitab elektronvaakumseadis [[magnetron]] (3). Magnetrongeneraatori tööks vajalik kõrge anoodpinge – umbes 5000 V – saadakse 230-voldise võrgupinge (1) ülestransformeerimisega (Tr) ja kahekordistamisega dioodist (D1) ning kondensaatorist (C) koosneva lülituse abil. Kõrgepingelised impulsid rakendatakse magnetroni elektroodidele katoodi kaudu; magnetroni ~~hõõgkatood~~ (3) hõõgkatood saab toitevoolu trafo küttemähisest (2). ▲Mikrolainete ahjust väljapoole levimist tõkestab ahju metallkest ja klaasukse metallvõre; selles olevad avad on mikrolainete lainepikkusest palju väiksemad ja seega neile lainetele läbimatud. Ukse avamisel katkeb kohe magnetroni toiteahel. Magnetroni kiirgusvõimsus on püsiv; etteantud temperatuurile vastavat kuumutusvõimsust reguleerib juhtlülitus sel teel, et lülitab magnetroni lühemaks või pikemaks ajaks sisse. Uuematel ahjutüüpidel võib kiirgusvõimsus olla ka sujuvalt reguleeritav. Maksimaalne mikrolainevõimsus jääb vahemikku 700‒900 W. ▼ ▲Magnetroni kiirgusvõimsus on püsiv; etteantud temperatuurile vastavat kuumutusvõimsust reguleerib juhtlülitus sel teel, et lülitab magnetroni lühemaks või pikemaks ajaks sisse. Uuematel ~~ahjutüüpidel~~ahjumudelitel võib kiirgusvõimsus olla ka sujuvalt reguleeritav. Maksimaalne mikrolainevõimsus jääb vahemikku ~~700‒900~~700‒1200 W. ~~Mikrolaineahjude tehnoloogia avastati radarite katsetamisel, kui leiti, et radarikiirgus sulatas inseneride šokolaadi.~~ Magnetronist suunatakse mikrolained siseseintelt toidule korduvate peegeldamiste teel. Seejuures moodustub ahjus lainete [[interferents]]i tulemusena kolmemõõtmeline muster ja nn kuumad punktid, kus toit võib üle kuumeneda. Selle vältimiseks hoitakse toidunõu pöörleval alusel pidevas liikumises. On ka ahje, kus magnetronist väljuvaid laineid suunab pöörlev reflektor. == Mõju elektrijuhtidele == Magnetroni võimsus on küllalt suur, et juhtivates materjalides, sealhulgas metallides, esile kutsuda kuni paarikümne ampri tugevust voolu. Seetõttu võivad nõudel olevad õhukesed metallkaunistused, nt kuldrandid, ahjus üles sulada. Suuremad metallesemed, nt tassi jäänud lusikas, võib ainult veidi soojeneda. Hoiatus, et metallesemeid ei tohi mikrolaineahju panna, tuleneb sellest, et metallnõudes (nagu ka alumiiniumfooliumis) olevale toidule ei pääse mikrolained ligi. Küll aga võib elektriväli metallesemes saavutada sellise tugevuse, et eseme lähenemisel ahju metallseinale toimuvad elektriülelöögid, mis avalduvad sädelemisena. == Kasutamine == * Soovitatav on kasutada klaasist või keraamikast toidunõusid. Emailimata savinõud võivad niiskust imada ja seetõttu ahjus puruneda. Plastmaterjalist nõud, topsid ja kiled võivad kuumutamisel eraldada kahjulikke aineid või kuuma toiduga kokku puutudes sulada; ohutud on plastnõud, millel on mikrolaineahju laineline tingmärk või siis on on nende kasutamise lubatavus teada muudest allikatest. * Toidunõu peab olema veidi avatud, et tekkiv aur välja pääseks; lahtise nõu katmiseks on mikrolaineahju jaoks mõeldud spetsiaalne kaas, mille keskel on väike ava; sellise kaane all kuumeneb toit ühtlasemalt ega kuiva liigselt. * Ahju ei tohi tühjalt sisse lülitada, sest kui puudub laineid neelav keskkond, pole vabanenud energial kuskil neelduda ja võib tagasi peegeldudes magnetronseadet kahjustada. ==Vaata ka== [[Mikrolained]] [[Elektromagnetkiirgus]] ~~==Kasutatud kirjandus==~~ ~~Lembit Abo. Koduelektroonika käsiraamat. 2. trükk. Tallinn, 2007, lk 216.~~ ==Välislingid== [https://tehnikavalik.wordpress.com/tag/mikrolaineahi/ Küsimusi mikrolaineahjudest] [http://ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=0152b767-2cd2-4551-9023-4c21e6e2cf55&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&open=four Kuidas töötab mikrolaineahi] [http://ajakirinaised.ee/v%C3%B5ta_v%C3%B5i_j%C3%A4ta/3B4F/ Mikrolaineahi – süütu abiline või ohtlik tehnika?] *[http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/mikrolaineahi-havitab-kasulikud-toitained-jattes-alles-tuhjad-kalorid.d?id=65848678/ Mikrolaineahi hävitab kasulikud toitained, jättes alles tühjad kalorid] [[Kategooria:Majapidamisesemed]] [[Kategooria:Tarbeelektroonika]]

Mikrolaineahi: erinevus redaktsioonide vahel