Lõimis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8
14. rida:
 
'''Savi''' – saab käte vahel veeretada 3mm jämeduseks nööriks, mis rõngasse keeramisel ei pragune
 
'''Raske liivsavi''' – saab veeretada nööriks, rõngasse keeramisel nöör praguneb
 
'''Keskmine liivsavi''' – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub
 
'''Kerge liivsavi''' – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub
 
'''Saviliiv''' – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa
 
'''Liiv''' – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.
 
26. rida ⟶ 31. rida:
Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokesi valemi järgi:
 
'''v=(2 *r<sup>2</sup> *(d-d<sub>1</sub>) *g)/9τ '''
 
'''v''' – kera langemiskiirus (cm s<sup>-1</sup>)
 
'''r''' – kera raadius (cm)
'''r''' – kera raadius (cm)

'''d''' – kera tihedus ( g/cm<sup>-3</sup>, mulla puhul =2,65)
 
'''d<sub>1</sub>''' – vedeliku tihedus (g/cm<sup>-3</sup>, vee puhul1,0)
'''τd<sub>1</sub>''' - vedeliku viskoossustihedus (20 Cg/cm<sup>-3</sup>, vee puhul puhul1,0,01005) puaasi)
 
'''τ''' - vedeliku viskoossus (20 C vee puhul 0,01005 puaasi)
 
'''g''' – raskuskiirenduse konstant (981 cm/s<sup>-2</sup>)
 
Stokesi valemi abil saab arvutada, kui kaua peab mullasuspensioon seisma, et antud suurusega osakesed suspensioonist välja settiksid ja neist väiksemad osakesed hõljuma jääkisid . <ref>Astover, A. (2006). Mullateaduse alused. Tartu: Eesti Maaülikool. 38 lk</ref> .