Peet Aren: erinevus redaktsioonide vahel

Peet Aren sündis Viljandimaal [[Võisiku vald|Võisiku vallas]] Odiste Aarna talus. Lõpetanud kohaliku ministeeriumikooli, õppis Aren 1905. aastani [[Tartu Õpetajate Seminar]]is olles hiljem lühikest aega ka seal õpetajaks. Peet Areni vanemad kolisid [[Narva]], kus noor kunstnik tutvus [[August Jansen]]iga, kes oli tollal [[Peterburi Kunstiakadeemia]] õpilane ning [[Aleksander Promet]]i ja [[Rudolf Sajori]]ga, kes soovitasid tal asuda kunsti õppima. Kunstihariduse omandas aastatel 1908–1913 Peterburi Kunstiakadeemias õpetajate [[Nikolai Roerich]]i, [[Ivan Bilibin]]i ja [[Arkadi Rõlov]]i käe all. Juba 1909. aastal osales ta Tartus II Eesti kunstinäitusel.

Lõpetanud akadeemia kuldaurahaga, töötas Aren aastatel 1909–1912 Tallinnas [[Karl Burman noorem|Karl Burmani]] arhitektuuribüroos joonestajana, samal ajal töötades raamatugraafika alal.<ref name=":0">[[Alfred Vaga]], Peet Aren 75-aastane – [[Vaba Eesti Sõna]], 18.06.1964</ref> 1914. aastal sõitis ta koos Karl Burmani venna [[Paul Burman]]iga ning nende õega pikemale välisreisile. Esimeseks peatuspaigaks on Musta mere rannik Krimmis[[Krimm|Krimmi]]<nowiki/>s, kust paari kuu pärast jätkus teekond [[Odessa]] ja [[Kiiev]]i kaudu [[Viin]]i ja sealt lühema peatuse järel [[München]]isse, kus täiendas end akadeemia suvekursustel. Nende Saksamaal viibimise ajal puhkes [[I maailmasõda]] ning kuna noormehed olid mobilisatsiooniealised interneeriti nad sõjavangide laagrisse [[Traunstein]]i.<ref name=":1">Peet Aren 70-a – Eesti Hääl Londonis, 1959</ref> Paul Burman vabanes sealt kehva vaimse tervise tõttu 1914. aasta detsembris. Aren pääses pärast teeseldud kopsuhaigust tulema 1915. aasta märtsis ning sõitis Rootsi kaudu kodumaale.<ref>2 x Aren – Eesti Post, 23.12.1946</ref>

Kodumaale naasnud, elas Aren 1916–1918 Narvas[[Narva]]<nowiki/>s. Ühines sõprusliikmena kirjanike rühmitusega [[Siuru]]. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal kuulus ta [[Johan Pitka]] salajase [[Omakaitse (1917–1918)|Omakaitse]] liikmeskonda. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkedes sai temast ametnik sõjaministeeriumis, ülesandeks sõidud rindele joonistamiseks ja fotografeerimiseks.<ref name=":0" /> 1920. kutsuti ta tööle [[Riigi Kunsttööstuskool]]i, kus ta töötas viis aastat joonistamise, akvarelli ja dekoratsooniosakonna õpetajana. Lühemat aega tegutses ta [[Draamastuudio]] teatrikunsti koolis, lõi dekoratsioonid paljudele [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Hommikuteater|Hommikuteatri]] lavastustele.<ref name=":0" /> Temalt ilmus graafika mapp "Linoollõiked", Aren loob hulga raamatuillustratsioone, karikatuure ja plakateid. 1926–1930 oli Tartus [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] maali ja graafika õppejõud.

Põgenes [[1944]]. aastal koos abikaasa Karin Areniga Saksamaale, kus seadis end ajutiselt sisse [[Sudeedimaa]]l [[Wartenberg]]is<ref>[[Alfred Vaga]], Eesti kujutavaid kunstnikke Saksamaal, 24.01.1945</ref> ning siis Geislingeni[[Geislingen]]<nowiki/>i põgenikelaagris. Osales pagulaslaagrites viibides Balti rahvaste kunstinäituse korraldamises ning oli UNARRA eesti koolis õpetajaks. Maalis eesti teatri lavastusele "Havai lill" dekoratsioonid.<ref name=":1" /> 1949 emigreerus USA-sse [[New YorkiYork]]<nowiki/>i.

Areni loomingu kõrgaeg oli 1920. aastatel, mil tema [[saksa ekspressionism]]i mõjulised teosed ilmestasid kogu eesti kunsti<ref>Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, lk 31</ref>. Ekspressionismiga[[Ekspressionism]]<nowiki/>iga puutus Aren kokku juba sõja ajal Saksamaal. Portreedes ja eriti Tallinna vanalinna vaadetes ("Aida tänav", 1921) on tema vormikäsitlus rahutult nurgeline, värv intensiivne ja täis pinget. 1920ndate keskel pöördus ta usulise ainevaldkonna poole, mida eesti kunstis esines tollal suhteliselt harva. Samal ajal hakkas ekspressionistlik paatos tema töödes taanduma, andes maad [[uusasjalikkus|uusasjalikule]] tendentsile või ''[[art déco]]''<nowiki>'</nowiki>le. <ref>[[Mai Levin|Levin, M.]] Käsikirjaline materjal, EKM arhiiv</ref>

1919. aastal trükiti tema kavandi järgi 10 või 20 eksemplaris riigi tellimusel Eesti esimene [[Mängukaardid|mängukaartide]] komplekt<ref>Eesti esimene "kuradipiibel". Rahvaleht, 10. veebruar 1936, nr. 18, lk 4.</ref>. Tema loodud on ka iseseisva Eesti esimene postmark viikingilaeva kujutisega.<ref name=":0" /> Areni loodud olid [[II Maailmasõda|II Maailmasõjas]] hävinud [[Balti jaamajaam]]<nowiki/>a ootepaviljoni kaks seinapannood<ref name=":1" /> ning Pärnu rannahotelli pannood "Rannal".<ref name=":0" />

TemaTa on joonistatud ka karikatuure, mida avaldati ajalehtedeleajalehtedes "[[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]"<ref>"Meie Mats" aprill 1917</ref> ja "[[Kilk (ajaleht)|Kilk"]]<ref>Uudisleht 15.juuli 1934 - Eesti karikatuuri häll (lk 7)</ref>.

[[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]u asutajaliige, kunstiühingu [[Pallas]] ja [[Rakenduskunstnike Ühing]]u liige. [[Fraternitas Artis]]e auvilistlane. [[Korporatsioon Ugala|Korp! Ugala]] vilistlane.