Liivimaa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vikindasin ja toimetasin
45. rida:
14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Paavstlik kohtunik [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada<ref>[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250.</ref>.
 
[[1346]]. aastal ostis Saksa ordu [[Taani]] käest Põhja-Eesti ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) ja andis selle järgmisel aastal Liivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu [[Vana-Liivimaa]] piiskopkondadest selgelt tugevamaks ja 14.–[[15. sajand]]il püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskopkonda ordusse [[inkorporeerimine|inkorporeerida]] ehk sundida Riia toomkapiitlit vastu võtma Saksa Ordu reeglit ning saavutada ka selle, et peapiiskop on Saksa ordu preestervedpreestervend. Nõnda loodeti peapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. [[1393]]. aastal see õnnestuski ning [[1405]]–[[1417]] oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop [[Johann von Wallenrode]] oli selle ordule pantinud.
 
Kuid [[1386]]. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik [[Leedu]] sõlmis [[Poola]]ga [[Krevo unioon]]i ning leedukad ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, mida [[1309]]. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas nõrgenema ka selle side Liivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast [[maiskondade konflikt]]i esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis [[1459]]. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni [[1525]]. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru [[sekulariseerimine|sekulariseeriti]] - Saksa ordu kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale [[Zygmunt I]]-le ja nimetati tema vasallina esimeseks [[Preisimaa hertsog]]iks ning kujunes [[Preisimaa hertsogiriik]] (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni oma eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.