Erinevus lehekülje "Nõrk vastastikmõju" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Nõrk vastastikmõju''' (ka: ''nõrk vastasmõju'') on üks neljast [[fundamentaalne jõud|fundamentaalsest jõust]] looduses.
 
Nõrk vastasmõju toimib nii [[kvargid|kvarkide]] kui ka [[lepton]]ite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d->u [[aatomituum]]ade [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] [[tuumareaktor]]ites ja [[täht (astronoomia)|tähtedes]] [[termotuumareaktsioon]]ides u->d). Kuna kvargid ei saa üksi eksisteerida, vaid moodustavad ainult [[liitosake]]si, [[hadron]]eid, siis sellise ülalmainitud protsessi tagajärjel muundub [[prooton]] [[neutron]]iks. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede [[supernoova]]plahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik [[raud|rauast]] suurema järjekorranumbriga [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i [[keemiline element|elemendid]].
 
[[Standardmudel]]i kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed (>=80 GeV, umbes 100 prootoni massi) [[Z-boson|Z]]- ja [[W-boson]]id. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastasmõjul väga väike mõjuraadius (10<sup>–18</sup> meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui [[aatomituum]]a läbimõõt. Teiste vastasmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita ja nende mõjuraadius seetõttu lõpmata suur. (Märkus: [[Tugev vastastikmõju|Tugeva vastasmõju]] reaalne mõjuraadius on siiski aatomituuma läbimõõduga samas suurusjärgus)
Anonüümne kasutaja