Erinevus lehekülje "Tuutari" redaktsioonide vahel

Lisatud 783 baiti ,  2 aasta eest
 
== Ajalugu ==
15.-16. sajandil kuulus Tuutari (vene ''Дударовский погост, Dudarovskij pogost'') [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] [[Vadja viiendik|vadja viiendikku]] [[Orehhovo maakond|Orehhovo maakonda]] (vene ''Ореховский уезд''). Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkond seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt ümber kui ''Duder Hoff'' (''Hoff'' - mõis, soome paralleel ''Tuutarhovi'').<ref>{{Netiviide|Autor name=|URL=http":0" //dudergoff>.ru/advantage/2/14/|Pealkiri=История - Новый Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.03.2017}}</ref>
 
1477-1478 läks piirkond [[Moskva vürstiriik|Moskva vürtsiriigi]] alluvusse. 1500. aastal koostatud vürstiriigi uute alade inventuri nimistus leidub muu seas nimi ''Vvedenskoi Dudorovskoi pogost'' (vene ''Введенской Дудоровской погост''), mida peetakse Tuutari esmamainimiseks. Pogosti keskuses asus ''Vvedenie'' kirik, millel oli oma preester, diakon ning köster.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergof.ak91.ru/история/|Pealkiri=Поселок Можайский / Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.04.2017}}</ref>
 
Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkonda seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt ''Duder Hoff'''ks (''Hoff'' - mõis, soome paralleel ''Tuutarhovi'').<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergoff.ru/advantage/2/14/|Pealkiri=История - Новый Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.03.2017}}</ref>
 
Tuutari mõis omakorda olevat nime saanud asukoha järgi [[Tuutari mäki|Tuutari mäel]]. Eesti etnograaf ja kohanimeuurija [[Jüri Truusmann]] on arvanud (1898), et nimi (Dudorovo) võiks pärit olla [[Soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''tunturi'' ehk mägi, mille algkujuks on [[Saami keeled|saamikeelne]] ''dudar'' või teise versioonina [[Vene keel|venekeelsest]] sõnast ''duren'' (дурень) ehk totter, rumal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Truusmann|pealkiri=Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская.|aasta=1898|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=77}}</ref> Saamikeelset päritolu on pakkunud ka Mikkola (1901)<ref>J. J. Mikkola. (1901) ''Muutamista paikannimistä''. Virritäjä, 5, lk 100-101.</ref> ja Popov (1981)<ref>{{Raamatuviide|autor=A. I. Popov|pealkiri=Sledy vremen minuvshikh: iz istorii geograficheskikh nazvaniĭ Leningradskoĭ, Pskovskoĭ i Novgorodskoĭ oblasteĭ|aasta=1981|koht=Leningrad|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
1624. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Ingerimaa kuberner|Ingerimaa kubernerile]], parun [[Johan Skytte|Johan Skyttele]]. Luteriusu kiriku rajamise ja [[Tuutari kihelkond|kihelkonna]] asutamise järel 17. sajandi esimesel poolel, kandus mõisa kui kihelkonna oluliseima keskuse nimi üle aga juba tervele kihelkonnale.
 
1826. aastal läks Tuutari mõis koos ümbrsukondsete küladega vene keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]] valdustesse. Tsaari perekonnale kuulus mõis pea sada aastat kuni 1917. aastani.<ref name=":0" />
1950. aastal nimetati Tuutari vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri [[Aleksandr Možaiski]] auks ümber Možaiskiks.
 
1950. aastal nimetati Tuutari linnaline asula vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri [[Aleksandr Možaiski]] auks ümber Možaiskiks.
 
1973. aastal läks Možaiski Krasnoe Selo rajooni koosseisus Leningradi linna haldusalasse.