Erinevus lehekülje "Tuutari" redaktsioonide vahel

Lisatud 1222 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
 
== Ajalugu ==
15.-16. sajandil kuulus Tuutari (vene ''Дударовский погост, DuderhofiDudarovskij pogost ehk vald'') [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] [[Vadja viiendik|vadja viiendikku]] [[Orehhovo maakond|Orehhovo maakonda]] (vene ''Ореховский уезд''). Nimetus olevat pärit [[Tuutari mägi|Tuutari mäe]] järgi (vene ''горa Дудора''), mis omakorda olevat tuletatud [[Soome-ugri keeled|soome-ugri]] päritolu sõnast ''tutari'' ehk mägi. Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkond seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt ümber kui ''Duder Hoff'' (''Hoff'' - mõis, soome paralleel ''Tuutarhovi''). 1624. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Ingerimaa kuberner|Ingerimaa kubernerile]], parun [[Johan Skytte|Johan Skyttele]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergoff.ru/advantage/2/14/|Pealkiri=История - Новый Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.03.2017}}</ref>
 
Tuutari mõis omakorda olevat nime saanud asukoha järgi [[Tuutari mäki|Tuutari mäel]]. Eesti etnograaf ja kohanimeuurija [[Jüri Truusmann]] on arvanud (1898), et nimi (Dudorovo) võiks pärit olla [[Soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''tunturi'' ehk mägi, mille algkujuks on [[Saami keeled|saamikeelne]] ''dudar'' või teise versioonina [[Vene keel|venekeelsest]] sõnast ''duren'' (дурень) ehk totter, rumal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Truusmann|pealkiri=Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская.|aasta=1898|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=77}}</ref> Saamikeelset päritolu on pakkunud ka Mikkola (1901)<ref>J. J. Mikkola. (1901) ''Muutamista paikannimistä''. Virritäjä, 5, lk 100-101.</ref> ja Popov (1981)<ref>{{Raamatuviide|autor=A. I. Popov|pealkiri=Sledy vremen minuvshikh: iz istorii geograficheskikh nazvaniĭ Leningradskoĭ, Pskovskoĭ i Novgorodskoĭ oblasteĭ|aasta=1981|koht=Leningrad|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
Luteriusu kiriku rajamise ja [[Tuutari kihelkond|kihelkonna]] asutamise järel, kandus mõisa, kui kihelkonna oluliseima keskuse nimi, üle tervele kihelkonnale.
 
1624. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Ingerimaa kuberner|Ingerimaa kubernerile]], parun [[Johan Skytte|Johan Skyttele]]. Luteriusu kiriku rajamise ja [[Tuutari kihelkond|kihelkonna]] asutamise järel 17. sajandi esimesel poolel, kandus mõisa, kui kihelkonna oluliseima keskuse nimi, üle aga juba tervele kihelkonnale.
 
1950. aastal nimetati Tuutari vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri [[Aleksandr Možaiski]] auks ümber Možaiskiks.
 
1973. aastal läks Možaiski Krasnoe Selo rajooni koosseisus Leningradi linna haldusalasse.
 
2016. aastal taastati ametliku nimetusena Možaiski ajalooline nimetus Dudergof.
 
==Vaata ka==