Punane mets: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
}}
[[Pilt:Abandoned village near Chernobyl.jpg|230 px|thumb|left| Mahajäetud küla Prõpjati lähedal]]
'''Punane mets''' ([[ukraina keel]]es Рудий ліс, ka ''Іржавий ліс'', ''Червоний ліс''; [[vene keel]]es Рыжий лес, ka ''Ржавый лес'', ''Красный лес'') on 10 km²<ref name="ohutsoonis">[http://chornobyl.in.ua/red-forest.html Punane mets. ([[vene keel |ru]]: Рыжий Лес)], Sergei Paskevitš. Punane mets Tšernobõli ohutsoonis. ([[vene keel]]es: Рыжий лес в Чернобыльской зоне отчуждения). ([[inglise keel |inglise]], [[vene keel |vene]]- ja [[ukraina keel]]es).</ref> suurune metsaga kaetud maa-ala [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a [[Tšornobõli katastroof |katastroofi]] tagajärjel tekkinud [[radioaktiivne reostus |radioaktiivse reostusega]] [[Tšornobõli ohutsoon |ohutsoonis]] [[Prõpjat]]i lähedal [[Ukraina]]s. 1986. aasta aprillis võttis Punane mets vastu suurima osa tuumakiirgusest ja radioaktiivsest tolmust, muutes värvireaktori vaidplahvatuse järel kõigest 30 [[minut]]i jooksul reaktori plahvatusestvärvi ning on üks saastatumaid piirkondi maailmas.
 
Ülisuurest [[radioaktiivsus]]est punakas- ja [[ingver]]ipruuniks muutunud [[Männik|männimets]] on saanud nime ''Punane mets''.<ref name="eelõhtu">[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tsernobol-saastatud-tsoonis-laiutavad-surm-ja-hirm?id=51037097 Tšernobõl: saastatud tsoonis laiutavad surm ja hirm], Eesti Päevaleht, Rein Sikk. 26.apr. 2006. Loetud 28.3.2017.</ref> Seoses reaktori avariiga neeldus ümbritsevasse keskkonda märkimisväärselt suur [[kiirgusdoos]], mis põhjustas taimede kasvavaisse kudedesse kogunevate [[ensüüm]]ide ja radioaktiivsete osakeste vahelise [[interaktsioon]]i, intensiivse öise helendamise värvivahetanud puude piirkonnas ning lõpuks Punase metsa radioaktiivse lagunemise. Surnud mets tähendas kahekordset radioaktiivset reostumist ja märkimisväärset tulekahjuohtu. Lisaks halvendas surnud mets oluliselt radiatsioonilist olukorda tuumaelektrijaama viival maanteel ja selle läheduses. Seepärast rajati 1987. aastal surnud metsa ümber kaitsevall kõrgusega 2,5 m ja kogupikkusega umbes 3,5 km. Hiljem lükati surnud mets õnnetustagajärgede kõrvaldamisel [[buldooser]]itega kokku ja maeti jäätmete kalmistule ehk 1,5–2 meetri sügavusega [[kraav]]i. Kokku maeti rohkem kui 4 miljonit [[kuupmeeter|kuupmeetrit]] radioaktiivseid materjale, mille tulemusena [[gammakiirgus]] vähenes 4–50 korda ning annuse võimsuseks jäi 180 mR/h (milli[[röntgen]]it tunnis).