Konstantin Treffner: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Pedagoogilise tegevuse kõrval võttis Treffner aktiivselt osa Eesti avalikust elust. Aastail 1917-1919 toimis ta [[Eesti Kooliõpetajate Keskliit|Eesti Kooliõpetajate Keskliidu]] esimehena, hiljem pikemat aega [[Eesti Õpetajate Liit|Eesti Õpetajate Liidu]] juhatuse liikmena ja mitme õpetajate kongressi juhatajana. Esimesel Balti riikide õpetajate kongressil Riias, 1925. aastal oli ta Eesti delegatsiooni juht. Aastast 1921 oli ta Tartu keskkoolide juhatajatekogu esimees. Treffneri ministriks olles töötati välja ja võeti vastu algkooliseadus, tehnikumiseadus, loodi üldine hariduskorraldus, plaaniti kutsekoolide avamist jms.
 
Konstantin Treffner oli tegev noorsoo organiseerimisel ning juhtimisel. Treffner oli aastaid üleriikliku skautide maleva peavanem ja Tartu skautide maleva vanem. Kui 1930. aastal kutsuti ellu noorkotkaste ülemaaline noorsoo-organisatsioon, asus ta noorkotkaste maleva abivanemaks ja hiljem Treffneri gümnaasiumi noorkotkaste malevkonna vanemaks. [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] idee agara pooldajana oli ta tegev Tartu õppurmalevkonna juhatuse liikmena. Oli ajakirja [[Eesti Skaut]] vastutav toimetaja ([[1921]]–[[1931]]) ja ajakirja [[Tõusmed (ajakiri)|Tõusmed]] vastutav toimetaja ([[1926]]–[[1927]]).
 
== Isiklikku ==