Erinevus lehekülje "Kartsinoom" redaktsioonide vahel

Lisatud 819 baiti ,  3 aasta eest
P
Koondasin skripti abil viited
P
P (Koondasin skripti abil viited)
'''Kartsinoom''' (ladina ''carcinoma''; vanakreeka sõnast ''karkinoma'')<ref name="Robbins 2015" /> ehk '''vähk''' (kitsamas mõttes) on [[pahaloomuline kasvaja]], mis tekib [[epiteelkude|epiteelkoe]] rakkudest. Epiteelkoeks on nahk ja näärmed ning see katab ka organismi kõhuõõnt ning kõiki organeid. [[Healoomuline kasvaja|Healoomulistest kasvajatest]] eristab neid omadus levida organismis teistesse [[kude|kudedesse]] ja paljuneda seal edasi, andes [[metastaasid|metastaase]]. Kartsinoom ja ka teised pahaloomulised kasvajad on organismi jaoks ebasoodsa kulgevusega ning eluohtlikud, põhjustades ilma õigeaegse ja adekvaatse ravita haige surma.<ref name="Robbins 2015">V. Kumar, A. Abbas, J. Aster, (2015). Robbins and Cotran Pathologic Basis of Disease, 9th Edition. lk 266. ISBN: 978-1-4557-2613-4</ref>
 
 
 
[[Kasvaja]] ehk [[tuumor]] ehk [[neoplasma]] on genoomimuutuste tõttu tekkinud kasvu, paljunemise ja küpsemise häirega rakkude kontrollimatu jagunemise tagajärjel tekkinud rakulis-koeline moodustis. Kasvajalise vohangu põhjuseks on rakutuumas tekkinud [[DNA]] [[mutatsioon|mutatsioonid]]. Sellist vohangut iseloomustab autonoomsus, pidurdamatus, eesmärgitus, genoomimuutuse tõttu ilmunud uute bioloogiliste omadustega rakud ja [[parasitism]], kuna kasv toimub normaalsete kudede arvelt. Lisaks puudub sellisel vohangul kaitsekohastulik ja kompensatoorne iseloom. Pahaloomulised kasvajad kasvavad väga kiiresti, neil esineb tugev rakuline ja koeline [[rakuline atüpism|atüpism]]. Need annavad metastaase ning [[retsidiveerumine|retsidiveeruvad]] ehk kasvaja võib taaspuhkeda endisel kohal pärast eemaldamist.
Kasvajarakkude [[diferentseerumine|diferentseerumise]] ja kliinilise kulu alusel jaotatakse kasvajaid hea- ja pahaloomulisteks. Maliigsetel ehk pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike või puudub täielikult ja seetõttu nimetatakse neid kasvajaid ka mittediferentseerunud ehk mittevalminud kasvajateks. Healoomulised kasvajad on diferentseerunud ehk valminud, sest neil säilib sarnasus lähtekoega.<ref name="Mesila 2012">I. Mesila, E. Jõeste, M.-A. Reintam, H. Tamm, Z. Riispere, M. Murde, R. Roosipuu. (2012) "Patoanatoomia". lk 198–221. Tartu Ülikooli Kirjastus</ref>
 
===Levik ja metastaseerumine===
Pahaloomulistel kasvajatel on võime ületada bioloogilisi piire ja barjääre ning liikuda algkoest, kus need tekkisid, teistesse [[elund|elunditesse]]. Invasioon ehk pidev levimine on kasvajarakkude levimine piki elundi pinda ja infiltreerumine ümbritsevatesse kudedesse. [[Metastaseerumine|Metastaseerumise]] puhul on kasvajarakud levinud algkoldest kaugemale teistesse elunditesse, kus tekivad uued kolded. Neid koldeid nimetatakse siireteks ehk metastaasideks ning neil puudub vahetu side algkoldega. Kasvaja diferentseerumise aste on oluline metastaseerumist ennustav tunnus: vähe diferentseerunud ja mittediferentseerunud kasvajad metastaseeruvad juba varakult ja ulatuslikult.<ref name="Mesila 2012" />
 
===Kasvaja kasvamine===
 
Pahaloomulisi kasvajaid iseloomustab invasiivne, infiltreeriv ja destrueeriv kasv. See tähendab, et kasvajarakud tungivad ümbritsevasse koesse (invasiivne kasv), immutavad need difuusselt läbi, mille tõttu on need ümbritsevate kudedega tihedalt seotud (infiltreeriv kasv), ja purustavad naaberkudesid (destrueeriv kasv). Selle tõttu on kasvaja piire raske määrata. Infiltreeriva kasvuga kasvaja eemaldamine on operatsioonil väga keeruline ning nende täielik eemaldamine on raske ja vahel isegi võimatu. Et vältida kasvaja taasteket üksikust infiltreerunud rakust, peab operatiivsele ravile lähenema põhjalikult ja radikaalselt ehk opereerimisel peab eemaldama ka normaalseid kudesid.<ref name="Mesila 2012" />
 
===Kasvaja nekrotiseerumine===
 
Pahaloomulisi kasvajaid iseloomustab ka [[nekroos]], mis tekib verevarustuse puudulikkuse tõttu. Kuna kasvaja kasv on väga kiire, siis ei jõua verevarustus sammu pidada ja kude kärbub.<ref name="Mesila 2012" />
== Kasvajate klassifikatsioon ==
 
===Histogeneetiline klassifikatsioon===
Kasvajad liigitatakse koelise päritolu alusel. Epiteelkoest pärinevad pahaloomulised kasvajad on [[kartsinoom|kartsinoomid]] ja [[mesenhümaalne|mesenhümaalsest]] ehk tugikoest pärinevad on [[sarkoom|sarkoomid]]. Veel on olemas vereloomekoe ja lümfoidkoe kasvajad ehk [[leukeemia]] ja [[lümfoom]], sugurakulised kasvajad ning närvisüsteemi ja ajukelmete kasvajad.<ref name="Mesila 2012" />
 
===[[TNM-klassifikatsioon]]===
 
Tegu on pahaloomuliste kasvajate levikut iseloomustava süsteemiga, kus T näitab algkolde mõõtmeid ja kasvajakolde lokaalse leviku ulatust, N näitab lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M näitab metastaaside olemasolu.<ref name="Mesila 2012" /><ref>{{netiviide |Pealkiriname="cKy6T" Tartu Ülikooli Kliinikum. TNM klassifikatsioon |URL= http://www.kliinikum.ee/ho/tnm-klassifikatsioon |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
 
===[[RHK-10]]===
 
Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon (RHK) on [[Maailma Terviseorganisatsioon|Maailma Terviseorganisatsiooni]] koostatud rahvusvaheline haiguste statistiline klassifikatsioon. Selles on sümptomite, haiguste ja nende poolt põhjustatud terviseprobleemide, [[epidemioloogia]] ning kaebuste koodid. RHK-10 on selle 10. versioon. Kasvajad asuvad selle klassifikatsiooni teises peatükis (C00-D48).<ref>{{netiviide |Pealkiriname=ICD-10"H5zAa" Version:2016 |URL= http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2016/en |Kasutatud=29.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiriname=RHK-10"HwXWG" |URL= http://rhk.sm.ee/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
 
== Kartsinoomi vormid ==
[[Adenokartsinoom]] on epiteelkoe kasvaja, millel on näärmeline päritolu ja mida võib esineda mitmel pool organismis. Adenokartsinoomi healoomuliseks vasteks on [[adenoom]], mis võib vahel ka adenokartsinoomiks areneda.
Järgmised vähid on enamasti adenokartsinoomid: söögitoru-, pankrease-, eesnäärme- ja maovähk.
Kopsu adenokartsinoom, mis moodustab umbes 40% kõigist [[kopsuvähk|kopsuvähi]] tüüpidest, esineb peamiselt suitsetajatel või endistel suitsetajatel, aga on samas ka kõige levinum kopsuvähi tüüp mittesuitsetajatel. See on rohkem levinud naistel kui meestel ja esineb noortel inimestel sagedamini kui teised kopsuvähi tüübid.<ref>{{netiviide |Pealkiriname="wpfp9" American Cancer Society. Lung Cancer |URL= http://www.cancer.org/cancer/lungcancer-non-smallcell/detailedguide/non-small-cell-lung-cancer-what-is-non-small-cell-lung-cancer |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
 
===Lamerakk-kartsinoom===
 
Lamerakk-kartsinoom tekib [[lameepiteelrakud|lameepiteelrakkude]] kontrollimatu jagunemise tõttu. Lameepiteelrakud moodustavad naha pindmised kihid ehk [[epidermis|epidermise]], aga neid on ka seedekulglat katvates kihtides, kopsudes ja muudes organismi osades. Lamerakk-kartsinoom võib tekkida paljudes organismi osades, aga esineb kõige rohkem piirkondades, mis saavad palju päikest, näiteks kõrvad, alumine huul, nägu, kael, käed ja jalad.
Lamerakk-kartsinoom on üks levinumaid nahavähi vorme. Suurem risk lamerakk-kartsinoomi saada on heleda naha ja juustega ning roheliste, siniste või hallide silmadega inimestel, samuti neil, kes viibivad pikki tunde päikese käes. Seda tüüpi vähki esineb meestel kaks korda rohkem kui naistel. Lisaks on esinemissagedus vanematel inimestel (üle 50-aastastel) suurem kui noorematel, aga viimastel aastatel on diagnoosimine kasvanud ka noorematel inimestel, 20- ja 30-aastate seas.<ref>{{netiviide |Pealkiriname=Skin"OHev0" Cancer Foundation. Squamous Cell Carcinoma |URL= http://www.skincancer.org/skin-cancer-information/squamous-cell-carcinoma |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
 
===Epiteelkoest lähtuv näärmeline kartsinoom===
 
Epiteelkoest lähtuv näärmeline kartsinoom on pahaloomuline kasvaja, mille rakud on nii näärmelist kui ka lameepiteelkoelist päritolu.<ref>{{netiviide |Pealkiriname="J9Q5h" NCI Dictionary of Cancer Terms |URL= https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms?cdrid=476766 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
Sellist tüüpi kartsinoom esineb peamiselt pankreases ja kopsus.<ref>{{netiviide |Autorname="SoKWH" Madura JA, Jarman BT, Doherty MG, Yum MN, Howard TJ.|Pealkiri= Adenosquamous carcinoma of the pancreas |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10367867 |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
Epiteelkoest lähtuv näärmeline pankreasekartsinoom on haruldane ja väga agressiivne pankrease vähi tüüp, mis moodustab 1–4% pankrease kasvajatest.<ref>{{netiviide |Autorname=E."7An5d" Skafida, X. Grammatoglou, C. Glava, D. Zissis, N. Paschalidis, E. Katsamagkou, N. Firfiris, T. Vasilakaki |Pealkiri=Adenosquamous carcinoma of the pancreas: a case report |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2825199/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiriname=Adenosquamous"461Gv" carcinoma of the pancreas: cytologic features in 14 cases |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14681946 |Kasutatud= 29.10.2016}}</ref>
 
===Anaplastiline kartsinoom===
 
[[Anaplaasia]] on rakkude [[diferentseerumisvõime]] vähenemine, mille tõttu on rakuline atüpism nii suur, et kude ei sarnane enam ühegi koega ja algkudet ei ole võimalik tuvastada.<ref>{{netiviide |Pealkiriname="EbTOY" The Free Dictionary. Medical Dictionary |URL= http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/anaplasia |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
Anaplastiline kartsinoom on väga agressiivne vähivorm, mille rakkude embrüonaalset päritolu on raske määrata, sest rakuline atüpism on väga suur. Esineb kopsu, kilpnäärme ja söögitoru anaplastilist kartsinoomi, kuid see võib esineda ka mujal kudedes. Anaplastiline kartsinoom allub väga halvasti ravile ja selle tõttu ei ole ellujäämisprognoos hea, olles umbes kuus kuud.<ref>{{netiviide |Pealkiriname="QZAu8" The Free Dictionary. Medical Dictionary |URL= http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/anaplastic+carcinoma |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
Kilpnäärme anaplastiline kartsinoom on kilpnäärme pahaloomulistest kasvajatest kõige agressiivsem. See on üsna haruldane, moodustades alla 2% kõigist kilpnäärmevähi diagnoosidest. Tihti esineb inimestel, kellel on olnud varasemad kilpnäärmehaigused, näiteks [[struuma]], [[papillaarne kilpnäärmevähk]] või [[follikulaarne kilpnäärmevähk]]. Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom levib ka kõrvalolevatesse kudedesse ja organitesse, näiteks söögitorusse ja trahheasse, ning annab metastaase ka kaugematesse piirkondadesse, peamiselt kopsu ja luudesse. Umbes 50% patsientidest levib anaplastiline kilpnäärme kartsinoom kopsudesse. Paljudel haigusjuhtudel levib sellist tüüpi vähk nii tugevalt kaela struktuuridesse, et kasvaja muutub opereerimatuks.<ref>{{netiviide |Autorname="V9tVE" Ain KB |Pealkiri= Anaplastic thyroid carcinoma: a therapeutic challenge |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9890741 |Kasutatud=30.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiriname="UmGLg" Anaplastic Thyroid Cancer: A Review of Epidemiology, Pathogenesis, and Treatment |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3136148/#B1 |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
 
===Suurerakuline kartsinoom===
 
Suurerakulise kartsinoomi kasvajarakkudes on palju [[tsütoplasma|tsütoplasmat]] ja selle tõttu on need tavalistest rakkudest suuremad.
Sellist tüüpi kartsinoom on [[suurerakuline kopsukartsinoom]]. Kasvajarakud võivad kasvada igas kopsu osas. Suurerakulise kopsukartsinoomi rakud kipuvad kasvama ja levima kiiremini kui teised kopsuvähi tüübid.<ref>{{netiviide |Pealkiriname="XsEp3" Large Cell Cancer of the Lung |URL= https://www.drugs.com/health-guide/large-cell-cancer-of-the-lung.html |Kasutatud=30.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiriname="XdBDM" American Lung Association. Lung Cancer Basics |URL= http://www.lung.org/lung-health-and-diseases/lung-disease-lookup/lung-cancer/learn-about-lung-cancer/lung-cancer-basics.html |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
 
===Väikeserakuline kartsinoom===
 
Väikeserakuline kartsinoom on väga pahaloomuline kasvaja, mille rakud on ebanormaalselt väikesed ja kus on väga vähe ruumi tsütoplasma jaoks. Kõige tüüpilisemalt esineb kopsus (umbes 10–15% kopsuvähkidest on väikeserakulised kartsinoomid),<ref>{{netiviide |Pealkiriname="x0XwG" American Cancer Society. Small-cell Lung Cancer |URL= http://www.cancer.org/cancer/lungcancer-smallcell/detailedguide/small-cell-lung-cancer-what-is-small-cell-lung-cancer |Kasutatud=29.10.2016}}</ref> aga võib vahel esineda ka mujal, näiteks eesnäärmes.
[[Väikeserakuline kopsukartsinoom]] on väga agressiivne kopsuvähi tüüp. See levib kehas palju kiiremini kui teised kopsuvähid. Kuna kasvajarakud paljunevad ja kasvavad väga kiiresti ning metastaseeruvad kergesti, siis avastatakse seda tüüpi kasvaja alles siis, kui see on kehas juba levima hakanud. Väikeserakulise kopsuvähi staadiumid võib jagada kaheks: piiratud staadiumiks ja ulatuslikuks staadiumiks. Piiratud staadiumis on vähk ühes kopsus, lisaks võivad olla puudutatud ka [[lümfisõlmed]]. Ulatuslikus staadiumis on vähk levinud mõlemasse kopsu, lümfisõlmedesse ja metastaseerunud ka teistesse kudedesse. Esineb pigem keskealistel suitsetavatel või suitsetamisest loobunud inimestel.
 
Leidub veel erinevaid kartsinoomi tüüpe, mis on haruldasemad. Näiteks [[kartsinosarkoom]] on üsna haruldane pahaloomuline kasvaja, mis on segu kartsinoomist ja sarkoomist. Kartsinosarkoomiks on emaka kartsinosarkoom, mis moodustab vähem kui 5% emaka pahaloomulistest kasvajatest ning esineb tüüpiliselt postmenopausis olevatel naistel.<ref>{{netiviide |Pealkiriname=NCI"FyQFP" Dictionary of Cancer Terms |URL= https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms?cdrid=44003 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref> [[Kopsublastoom]] on haruldane kopsukasvaja, mis koosneb nii mesenhümaalsetest kui ka epiteliaalse päritoluga rakkudest ning esineb ennekõike lastel.<ref>{{netiviide |Pealkiri= Pulmonary blastoma. An immunohistochemical analysis with comparison with fetal lung in its pseudoglandular stage |URLname="NHie2" https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2301281 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiriname="cRBH4" Pulmonary Blastoma |URL= http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0142(19980201)82:3%3C462::AID-CNCR6%3E3.0.CO;2-R/full |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
 
===Tundmatu lähtekoega vähk===
 
Tundmatu lähtekoega vähk on pahaloomuline kasvaja, mille vähirakkude algset päritolu ei saa tuvastada. Metastaseeruvad rakud on teistesse kudedesse laiali läinud, aga lähtekohta pole võimalik kindlaks teha.<ref>{{netiviide |Pealkiriname="OyQCE" The National Center for Biotechnology Information. Carcinoma of Unknown Primary Origin |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2631214/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
 
===''Carcinoma in situ''===
 
''Carcinoma in situ'' on preinvasiivne ehk intraepiteliaalne vähk, mida võib vaadelda kui kasvajaeelset seisundit. See esineb nahal, bronhides, rinnanäärmes, emakakaelal ja ka teistes elundites. See on kahjustus rakus, mis pole lähtekohast ehk epiteelist edasi levima veel hakanud, aga millel on pahaloomulise kasvaja tsütoloogilised tunnused: rakuline ja tuumade atüpsim, rakkude orientatsiooni kadumine, [[mitoos|mitootiline aktiivsus]] ja vahel ka nekroos (esineb näiteks rinnanäärmes). Aja jooksul võib see muutuda [[invasiivne|invasiivseks]], muutudes kõigile tunnustele vastavaks pahaloomuliseks kasvajaks.<ref name="Mesila 2012" />
==Epidemioloogia==
 
Pahaloomulised kasvajad on Eestis üldise suremuse põhjustest [[südameveresoonkonnahaigused|südameveresoonkonnahaiguste]] järel teisel kohal. Levinumad kartsinoomid Eestis 2013. aasta seisuga on meestel – pahaloomuline eesnäärmevähk, kopsuvähk, naha muud pahaloomulised kasvajad; ja naistel – rinnavähk, naha muud pahaloomulised kasvajad, käärsoolevähk.<ref>{{netiviide |Pealkiriname=Vähiregister"Ncp2y" |URL= http://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/vahiregister/statistika |Kasutatud=28.10.2016}}</ref><ref>{{netiviide |Pealkiriname=Vähihaigestumus"x7EO6" |URL= http://www.tai.ee/images/V%C3%A4hihaigestumus_2013.pdf |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Robbins 2015">V. Kumar, A. Abbas, J. Aster, (2015). Robbins and Cotran Pathologic Basis of Disease, 9th Edition. lk 266. ISBN: 978-1-4557-2613-4</ref>
<ref name="Mesila 2012">I. Mesila, E. Jõeste, M.-A. Reintam, H. Tamm, Z. Riispere, M. Murde, R. Roosipuu. (2012) "Patoanatoomia". lk 198–221. Tartu Ülikooli Kirjastus</ref>
<ref name="cKy6T">{{netiviide |Pealkiri= Tartu Ülikooli Kliinikum. TNM klassifikatsioon |URL= http://www.kliinikum.ee/ho/tnm-klassifikatsioon |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
<ref name="H5zAa">{{netiviide |Pealkiri=ICD-10 Version:2016 |URL= http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2016/en |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="HwXWG">{{netiviide |Pealkiri=RHK-10 |URL= http://rhk.sm.ee/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="wpfp9">{{netiviide |Pealkiri= American Cancer Society. Lung Cancer |URL= http://www.cancer.org/cancer/lungcancer-non-smallcell/detailedguide/non-small-cell-lung-cancer-what-is-non-small-cell-lung-cancer |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
<ref name="OHev0">{{netiviide |Pealkiri=Skin Cancer Foundation. Squamous Cell Carcinoma |URL= http://www.skincancer.org/skin-cancer-information/squamous-cell-carcinoma |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="J9Q5h">{{netiviide |Pealkiri= NCI Dictionary of Cancer Terms |URL= https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms?cdrid=476766 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="SoKWH">{{netiviide |Autor= Madura JA, Jarman BT, Doherty MG, Yum MN, Howard TJ.|Pealkiri= Adenosquamous carcinoma of the pancreas |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10367867 |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
<ref name="7An5d">{{netiviide |Autor=E. Skafida, X. Grammatoglou, C. Glava, D. Zissis, N. Paschalidis, E. Katsamagkou, N. Firfiris, T. Vasilakaki |Pealkiri=Adenosquamous carcinoma of the pancreas: a case report |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2825199/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="461Gv">{{netiviide |Pealkiri=Adenosquamous carcinoma of the pancreas: cytologic features in 14 cases |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14681946 |Kasutatud= 29.10.2016}}</ref>
<ref name="EbTOY">{{netiviide |Pealkiri= The Free Dictionary. Medical Dictionary |URL= http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/anaplasia |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="QZAu8">{{netiviide |Pealkiri= The Free Dictionary. Medical Dictionary |URL= http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/anaplastic+carcinoma |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="V9tVE">{{netiviide |Autor= Ain KB |Pealkiri= Anaplastic thyroid carcinoma: a therapeutic challenge |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9890741 |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
<ref name="UmGLg">{{netiviide |Pealkiri= Anaplastic Thyroid Cancer: A Review of Epidemiology, Pathogenesis, and Treatment |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3136148/#B1 |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
<ref name="XsEp3">{{netiviide |Pealkiri= Large Cell Cancer of the Lung |URL= https://www.drugs.com/health-guide/large-cell-cancer-of-the-lung.html |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
<ref name="XdBDM">{{netiviide |Pealkiri= American Lung Association. Lung Cancer Basics |URL= http://www.lung.org/lung-health-and-diseases/lung-disease-lookup/lung-cancer/learn-about-lung-cancer/lung-cancer-basics.html |Kasutatud=30.10.2016}}</ref>
<ref name="x0XwG">{{netiviide |Pealkiri= American Cancer Society. Small-cell Lung Cancer |URL= http://www.cancer.org/cancer/lungcancer-smallcell/detailedguide/small-cell-lung-cancer-what-is-small-cell-lung-cancer |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="FyQFP">{{netiviide |Pealkiri=NCI Dictionary of Cancer Terms |URL= https://www.cancer.gov/publications/dictionaries/cancer-terms?cdrid=44003 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="NHie2">{{netiviide |Pealkiri= Pulmonary blastoma. An immunohistochemical analysis with comparison with fetal lung in its pseudoglandular stage |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2301281 |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="cRBH4">{{netiviide |Pealkiri= Pulmonary Blastoma |URL= http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0142(19980201)82:3%3C462::AID-CNCR6%3E3.0.CO;2-R/full |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="OyQCE">{{netiviide |Pealkiri= The National Center for Biotechnology Information. Carcinoma of Unknown Primary Origin |URL= https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2631214/ |Kasutatud=29.10.2016}}</ref>
<ref name="Ncp2y">{{netiviide |Pealkiri=Vähiregister |URL= http://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/vahiregister/statistika |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
<ref name="x7EO6">{{netiviide |Pealkiri=Vähihaigestumus |URL= http://www.tai.ee/images/V%C3%A4hihaigestumus_2013.pdf |Kasutatud=28.10.2016}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Anatoomiline patoloogia]]
75 746

muudatust