Elektriauto: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
Auto elektrimootor on enamasti kolmefaasiline püsivmagnetitega [[sünkroonmootor]] või [[asünkroonmootor]]. Viimast on aga keerulisem kasutada pidurdamiseks. Need on kõige lihtsamad ja töökindlamad tuntud mootoritest. Sellisel mootoril on liikuvaks osaks ainult [[induktor]] ([[rootor]]), mille võll toetub kahele kuullaagrile. Kasutegur 80–90 protsenti.
 
Elektrimootor arendab suurt [[pöördemoment]]i ([[jõumoment]]i) ka väikestel pööretel ja ei vaja [[käigukast]]i, nagu sisepõlemismootoriga auto [[ajam]]. Elektriajamiga[[Elektriajam]]iga autol on küll [[reduktor]], kuid see vähendab pöörlemiskiirust ja toimib momendi võimendina. Selline lahendus võimaldab kasutada suure kiirusega ja seega väikese massiga mootorit.
 
On ehitatud ka elektriautosid, mille ratas on ühtlasi sünkroonmootor. Ratta telje peal paikneb kolmefaasiline [[staatorimähis]] (paigalseisev osa), välis[[induktor]]i moodustab [[velg]] (pöörlev osa), mille sisepinna sisse on valatud [[magnet|püsivmagnet]]id. Aeglase pöörlemiskiiruse saamiseks tuleb ehitada kümmekond [[pooluspaar]]i (paarkümmend N-S magnetit vaheldumisi).