Tsütokiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P differentseerima > diferentseerima
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
1. rida:
{{See artikkel| räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit [[Tsütokiinid (ravim)]]; taimedes ringlevate fütohormoonide kohta vaata artiklit [[Tsütokiniinid]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2014}}
'''Tsütokiinid''' ([[inglise keel]]es ''cytokines'') on [[selgrootud|selgrootutel]] ja [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el [[rakutuum|tuumaga]] [[rakk]]ude poolt komplekteeritavate ja vabastatavate mitmesuguste väikesemolekuliliste lahustuvate [[valgud|valkude]] või [[glükoproteiinid]]e koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.<ref> name="[[Meditsiinisõnastik]]wmZgM" 794:2004.</ref>
 
Tsütokiinidesarnaseid valke on tuvastatud ka [[bakterid|bakteritel]] ja [[viirused|viirustel]].
13. rida:
Tsütokiine toodetakse ka biotehnoloogilisel teel ja neid kasutatakse mitmete [[bioloogiline ravim|bioloogiliste ravimite]] koosseisus.
Rakkudevahelise informatsiooni vahendamise käigus toimuvat tsütokiinide vabanemist mõjutavad ka [[parasiidid]], [[bakterid]], [[närvirakkude kasvufaktor]]<ref>Aalto K,name="PUcbE" Korhonen L, Lahdenne P, Pelkonen P, Lindholm D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12453472 Nerve growth factor in serum of children with systemic lupus erythematosus is correlated with disease activity.Lühikokkuvõte], Cytokine. 2002 Nov 7;20(3):136-9., veebiversioon (vaadatud 18.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[viirused]] jm. Tsütokiinide leidumine [[veri|veres]] on esimeseks laboratoorseks tunnuseks, et organism on viirusega nakatunud.
 
[[Immuunsüsteem]]i aktivatsioonil osaleb hulgaliselt tsütokiine, kusjuures üks tsütokiin võib eri rakkudele erinevat toimet ja mitu tsütokiini võivad ühesugust toimet avaldada.<ref>[[Sirje Velbri]], name="NBRAp"Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 16, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref>
 
==Tsütokiinide tüübid==
28. rida:
==Kesknärvisüsteemis==
 
[[Kesknärvisüsteem]]i rakud jagavad immuunsüsteemiga retseptoreid [[neuropeptiid]]ide, [[neurotransmitter]]ite ja tsütokiinide ringluses. Tsütokiinide retseptoreid, mis on võimelised ka ise tsütokiine komplekteerima, on leitud ka teistel rakkudel nagu [[neuron]]id, [[adipotsüüdid]], [[sünoviotsüüdid]], [[fibroblastid]], [[osteoblastid]], [[granulotsüüdid]], [[endoteliaalrakud]], [[astrotsüüdid]]. <ref>[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/interleukiin%206.pdf Interleukiin 6 (S,P-IL-6, SemP-IL-6)], Kliinilise keemia osakond, veebiversioon (vaadatudname="wKGXO" 21.05.2014)</ref>
===[[Peaaju]]===
36. rida:
Erinevad tsütokiinid vallandavad ajus nii neurokeemilisi, neuroimmuunseid kui ka neuroendokriinseid muutusi.
 
Arvatakse, et tsütokiinid mõjutavad aju monoaminergilist [[neurotransmissioon]]i, seoseid on leitud serotoniin-, noradren- kui dopaminergiliste süsteemidega. Olenevalt tsütokiinide liigist võivad need stimuleerida ajus [[serotoniin]]i tagasihaaret ja vähendavad serotoniini sünteesi.<ref>Triin Eller,name="fll9e" Eduard Maron, Veiko Vasar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/ea1012lk825-832.pdf Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid], Eesti Arst 2010; 89(12):825−832, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref>
 
===Depressioon===
 
Ka [[depressioon]]i psühhopatoloogiat on püütud kirjeldada tsütokiinitekkelise teooria abil.<ref>Triin Eller,name="oecwM" Eduard Maron, Veiko Vasar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/ea1012lk825-832.pdf Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid], Eesti Arst 2010; 89(12):825−832, lk 827, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref>
==Funktsioonid==
Tsütokiinide funktsioonideks on mitmete tähtsate bioloogiliste protsesside juhtimine, nagu<ref name="imzoO" />:
Tsütokiinide funktsioonideks on mitmete tähtsate bioloogiliste protsesside juhtimine, nagu<ref>E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, ''[http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0104-79301999000100002 THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION]'', Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>:
*rakkude kasvamine
*rakkude diferentseerumine
62. rida:
==Imetajatel==
===Paljunemine===
Tsütokiinidel on tähtis roll ka imetajate sugulisel paljunemisel ja raseda (ema) (tiine emase) [[immunotolerantsus]]e tekkes [[loode|loote]] suhtes aga ka embrüo (loote) kudede arengus. Emakas ja teistes paljunemisprotsessidega seotud kudedes peetakse peamiseks tsütokiini IL-1β komplekteerimist ja vabanemist aga ka IFNα, IFNβ, IFN γ, IFNτ, IL-4, IL-5, IL-6, IL-10, IL-11, IL-12, IL-13, IL-15, TGFα, TGFβ, TNFα jt.<ref>LUANA PAULESU,name="S3axf" SILKE JANTRA, FRANCESCA IETTA, ROSSANA BRIZZI,ANNA MARIA AVANZATI, ja ELISA BIGLIARDI, http://www.herpconbio.org/Volume_5/Issue_2/Paulesu_etal_2010.pdf CYTOKINES IN VERTEBRATE REPRODUCTION, Herpetological Conservation and Biology 5(2):335-340, Symposia: Reptile Reproduction, lk 336, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
===Inimestel===
71. rida:
Tüümuse tsütokiinide bioloogilise toime edastamisel loetakse määravaks tüümuse rakkude pinnal ekspresseeritavate tsütokiinide retseptoreid – ühtede rakkude eritatavaid tsütokiine võidakse edastada teist tüüpi rakkudele, nii näiteks indutseerib IL-7, mida sünteesivad tüümuse epiteelirakud või strooma fibroblastid CD4(-)CD8(-) tümotsüütide kasvu ja diferentseerumist.
 
Tüümuse tsütokiinide süntees on valdavalt spontaanne ja funktsiooniks on tümotsüütide migratsiooni regulatsioon. Tüümuse tsütokiinid ei osale oluliselt immuunvastuses.<ref>Yarilin AA,name="OYHE3" Belyakov IM. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14965226 Cytokines in the thymus: production and biological effects. Lühikokkuvõte.], Curr Med Chem. veebruar 2004 ;11(4):447-64., veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
====Naiste rinnapiimas====
78. rida:
 
====Tsütokiinid ja maohammustus====
[[Maohammustus]]e (sh [[mürkmadu|mürkmao]]) korral vabaneb hammustada saanu erinevatest organismi rakkudest, nagu [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], [[eosinofiilid]], [[basofiilid]], [[lümfotsüüdid]] jt hulgaliselt tsütokiine ja ka teisi bioloogiliselt aktiivseid signaal- ja vahendajaaineid nagu [[prostaglandiinid]], [[hapnikuradikaal]]id, [[lämmastikoksiid]] (NO), [[tromboksaanid]], [[leukotrieenid]] ja ka vere ensüümi mediaatoreid jpt.<ref>E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, ''[http://www.scielo.br/scielo.php?scriptname=sci_arttext&pid=S0104-79301999000100002"imzoO" THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION]'', Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Immunopatoloogia ==
88. rida:
{{Vaata|Immuunteraapia}}
 
Erinevate haiguste ([[reumatoidartriit]], [[kasvaja|pahaloomulised kasvajad]] jpt) bioloogilises ravis kasutavate inimeste bioloogiliste ravimite (näiteks monoklonaalsed antikehad, lahustuv tuumorinekroosifaktor alfa retseptor jpt) immuunteraapia tulemusel tekkivat potentsiaalset eluohtlikku tsütokiinide tormi laadset seisundit ehk tsütokiinimürgistust (või ka tsütokiiniülitundlikkust) nimetatakse ''cytokine release syndrome'' (CRS).<ref>Daniel W. Lee, Rebecca Gardner, David L. Porter, Chrystal U. Louis, Nabil Ahmed, Michael Jensen, Stephan A. Grupp, ja Crystal L. Mackall, [http://www.bloodjournal.org/content/124/2/188?sso-checkedname=true"VmyDz" Current concepts in the diagnosis and management of cytokine release syndrome], 10. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Ajaloolist ==
*[[1974]]. aastal kasutas Stanley Cohen esmakordselt terminit "tsütokiin".<ref>Alain Tedgui,name="DC07w" Ziad Mallat, [http://physrev.physiology.org/content/86/2/515 Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways], Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515-581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Vaata ka ==
98. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="wmZgM">"[[Meditsiinisõnastik]]" 794:2004.</ref>
<ref name="PUcbE">Aalto K, Korhonen L, Lahdenne P, Pelkonen P, Lindholm D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12453472 Nerve growth factor in serum of children with systemic lupus erythematosus is correlated with disease activity.Lühikokkuvõte], Cytokine. 2002 Nov 7;20(3):136-9., veebiversioon (vaadatud 18.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="NBRAp">[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 16, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref>
<ref name="wKGXO">[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/interleukiin%206.pdf Interleukiin 6 (S,P-IL-6, SemP-IL-6)], Kliinilise keemia osakond, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref>
<ref name="fll9e">Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/ea1012lk825-832.pdf Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid], Eesti Arst 2010; 89(12):825–832, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref>
<ref name="oecwM">Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/ea1012lk825-832.pdf Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid], Eesti Arst 2010; 89(12):825–832, lk 827, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)</ref>
Tsütokiinide funktsioonideks on mitmete tähtsate bioloogiliste protsesside juhtimine, nagu<ref name="imzoO">E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, ''[http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0104-79301999000100002 THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION]'', Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>:
<ref name="S3axf">LUANA PAULESU, SILKE JANTRA, FRANCESCA IETTA, ROSSANA BRIZZI,ANNA MARIA AVANZATI, ja ELISA BIGLIARDI, http://www.herpconbio.org/Volume_5/Issue_2/Paulesu_etal_2010.pdf CYTOKINES IN VERTEBRATE REPRODUCTION, Herpetological Conservation and Biology 5(2):335–340, Symposia: Reptile Reproduction, lk 336, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="OYHE3">Yarilin AA, Belyakov IM. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14965226 Cytokines in the thymus: production and biological effects. Lühikokkuvõte.], Curr Med Chem. veebruar 2004 ;11(4):447-64., veebiversioon (vaadatud 28.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="VmyDz">Daniel W. Lee, Rebecca Gardner, David L. Porter, Chrystal U. Louis, Nabil Ahmed, Michael Jensen, Stephan A. Grupp, ja Crystal L. Mackall, [http://www.bloodjournal.org/content/124/2/188?sso-checked=true Current concepts in the diagnosis and management of cytokine release syndrome], 10. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="DC07w">Alain Tedgui, Ziad Mallat, [http://physrev.physiology.org/content/86/2/515 Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways], Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515–581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
}}
 
==Välisallikad==
* Juan F. Navarro-González ja Carmen Mora-Fernández, [http://jasn.asnjournals.org/content/19/3/433.full The Role of Inflammatory Cytokines in Diabetic Nephropathy], JASN märts 2008, 19. köide, nr 3, lk 433-442433–442, veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Horst Ibelgaufts, [http://www.copewithcytokines.de/cope.cgi?key=cytokines Cytokines in Cytokines & Cells Online Pathfinder Encyclopedia],Version 31.4 (Spring/Summer 2013 Edition), veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/immuunsyst.pdf Immuunsüsteemi arengust], veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)
108. rida ⟶ 120. rida:
 
* ''[[Staphylococcus aureus]]'': Bénédicte Fournier, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3539681/ The function of TLR2 during staphylococcal diseases], Front Cell Infect Microbiol. 2012; 2: 167., 4. jaanuar 2013. doi: 10.3389/fcimb.2012.00167. PMCID: PMC3539681, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* Bajpai A, Prasad KN, Mishra P, Singh AK, Gupta RK, Ojha BK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24910026 Distinct cytokine pattern in response to different bacterial pathogens in human brain abscess.Lühikokkuvõte.], J Neuroimmunol. 15. august 2014 ;273(1-21–2):96-10296–102. doi: 10.1016/j.jneuroim.2014.05.009., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
; Tsütokiinid ja [[bakterid]]
*[[Mikrogliia]] ja [[tuberkuloosi mükobakter]]
*R. Bryan Rock, Shuxian Hu, Genya Gekker, Wen S. Sheng, Barbara May, Vivek Kapur ja Phillip K. Peterson, [http://jid.oxfordjournals.org/content/192/12/2054.full Mycobacterium tuberculosis–Induced Cytokine and Chemokine Expression by Human Microglia and Astrocytes: Effects of Dexamethasone], J Infect Dis. (2005) 192 (12): 2054-20582054–2058., doi: 10.1086/498165, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)<small> (inglise keeles)</small>
 
; Tsütokiinid ja [[gripp]]
118. rida ⟶ 130. rida:
 
;Tsütokiinid ja [[melanoom]]
* Krasagakis K, Garbe C, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8161882 Cytokines in human melanoma cells: synthesis, autocrine stimulation and regulatory functions--anfunctions—an overview. Lühikokkuvõte.], Melanoma Res. 1993 detsember;3(6):425-33., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krasagakis K, Garbe C, Zouboulis CC, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597288 Growth control of melanoma cells and melanocytes by cytokines. Lühikokkuvõte], Recent Results Cancer Res. 1995;139:169-82., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krüger-Krasagakes S, Krasagakis K, Garbe C, Diamantstein T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597287 Production of cytokines by human melanoma cells and melanocytes. Lühikokkuvõte.], Recent Results Cancer Res. 1995;139:155-68., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
124. rida ⟶ 136. rida:
 
; Tsütokiinid ja peremehe siiriku vastane reaktsioon
* Imamura M, Tanaka J, Hashino S, Kobayashi H, Hirano S, Minagawa T, Imai K, Kobayashi S, Fujii Y, Kasai M, et al., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7705747 Cytokines involved in graft-versus-host disease. Lühikokkuvõte], Hokkaido Igaku Zasshi., november 1994 ;69(6):1348-531348–53., veebiversioon (vaadatud 17.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
; Tsütokiinid ja rakukultuurid ''in vitro'