Liechtenstein: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
Toim |
||
16. rida:
| valitsusjuhi_nimi = [[Adrian Hasler]]
| pindala = 160
| rahvaarv =
| rahvaarv_seis =
| rahvaarv_viide = <ref name="llv" />
| iseseisvus = [[1806]]
35. rida:
'''Liechtenstein''' [l'ihtenštain] (ametlik nimi '''Liechtensteini Vürstiriik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Kesk-Euroopa]]s [[Šveits]]i ja [[Austria]] vahel.
Liechtenstein kuulub [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriikide]] hulka. Selle pindala on 160 km² ja rahvaarv
Kuni [[1938]]. aastani elasid [[Liechtensteini vürst]]id alaliselt [[Viin]]is.
52. rida:
Liechtensteini pindala on 160 km².<ref name="BBC 2006" />
Riik on põhja-lõuna suunas piklik. Suurim pikkus on 24,6
== Loodus ==
81. rida:
Föön pikendab kevadist ja sügisest [[vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniaega]]. Fööni tõttu kasvab seal mitmeid [[orhidee]]liike. Kõrgemates mägedes leidub Alpidele omaseid taimi nagu [[emajuur]], [[alpi roos]], [[alpi jänesekäpp]] (eedelveiss). Tüüpilised puud on [[punane pöök]], [[plaatan]], [[vaher]], [[lepp]], [[lehis]] ja mitmesugused muud [[okaspuud]].
Reini-äärsel tasandikul on põhiliselt karjamaad ja põllud. Mäed on metsased. 42% Liechtensteini pindalast on kaetud metsaga <ref>[http://www.llv.li/ Liechtensteini statistikaamet.]</ref>
Dreischwesternzugi terrassidel ning mägiorgudes on [[alpiaas]]ad.
106. rida:
Liechtensteini vürstiriigi praeguste alade poliitilise identiteedi alguseks võib pidada aastat [[814]], kui [[Karl Suur]]e surma järel moodustati [[Alam-Reetia]]. Aastal [[842]] loetleti esmakordselt tänapäeva Liechtensteini inimesi ja kohti, sealhulgas [[Balzers]]it, [[Schaan]]i ja [[Eschen]]it (''[[Rhätisches Urbar]]'').
[[10.
Aastal [[1396]] läks Vaduzi krahvkond kuningas Wenzeli kinnitusel [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] otsesesse alluvusse. Järgnevatel sajanditel kinnitati seda staatust üha uuesti.
Aastal [[1416]] surid Vaduzi krahvid välja. Järgmised valitsejad olid [[Brandise vabahärra]]d ([[Brandis (Šveitsi suguvõsa)|Brandised]]), kes pärinesid [[Emmental]]ist. Aastal [[1434]] said nad oma valdusse ka [[Schellenberg (lään)|i]] põhjaosa. Nõnda ühendati Brandise vabahärradele varem kuulunud [[Oberland]] ning Schellenbergi liidetud osa [[Unterland]]. Nõnda kujunesid praeguse Liechtensteini Vürstiriigi piirid. Ala valitsesid ka [[Sulzi krahv|Sulzi]] ja [[Hohenemsi krahv]]id.
[[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vallutasid ala kõigepealt [[Austria ertshertsogiriik|Austria]] väed, seejärel aga [[1647]]. aastal [[Rootsi|rootslased]].
[[Pilt:Johann Adam Andreas von Liechtenstein.jpg|thumb|upright|left| Vürst [[Johann Adam Andreas von Liechtenstein]] ]]
Kui Hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused, ostis [[Liechtensteini vürst]] [[Johann Adam Andreas]] nendelt algul ära Schellenbergi ([[1699]]), hiljem ka Vaduzi ([[1712]]). Vürstisuguvõsa on nime saanud [[Liechtensteini linnus]]e järgi [[Mödling]]i lähedal [[Viin]]i lähikonnas; suguvõsa ulatub tagasi [[12.
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid Liechtensteini nii prantslased kui ka venelased. [[Pressburgi rahu]] (1805) järel liitus Liechtenstein [[Reini konföderatsioon]]iga ning temast sai iseseisev riik. Pärast [[Napoleon]]i langemist [[1815]]. aastal liitus Liechtenstein [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]].
126. rida ⟶ 124. rida:
Aastast 1852 kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni oli Liechtenstein tihedalt seotud Austria ([[Austria-Ungari]]) majandusega, kuid maailmasõja järgse Austria rahanduse ja majanduse kollapsi tõttu hakkas vürstiriik vaatama teisele poole. [[1923]]. aastal sõlmiti [[Šveits]]iga tolliliit ja võeti rahaühikuna kasutusele [[Šveitsi frank]].
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] jäi Liechtenstein (nagu ka Šveits) neutraalseks samuti nagu nad olid seda [[Esimene maailmasõda|Esimeses
Vürst [[Franz Josef II]], kes asus riiki juhtima aastal [[1938]] oli tegelikult esimene valitsev vürst, kes resideerus Liechtensteinis. [[1984]]. aastal andis ta riigi sisulise juhtimise üle oma pojale kroonprints Hans Adamile. 1984. aastal said Liechtensteini naised [[valimisõigus|õiguse osaleda valimistel]]; Liechtenstein oli sellega viimane riik Euroopas, kus naised said selle õiguse. [[Hans Adam II]] sai vürstiks isa surma järel [[13. november|13. novembril]] [[1989]]. Selleks ajaks oli Franz Josef II-st saanud kõige kauem riiki valitsenud monarh Euroopas.
[[1990]]. aastal sai Liechtensteinist [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liige. Samuti liitus riik [[1991]]. aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni [[EFTA]]-ga ning [[1995]]. aastast saadi Euroopa Majanduspiirkonna [[Euroopa Majanduspiirkond|EEA]] liikmeks.
Diplomaatilised suhted [[Eesti]]ga sõlmiti [[22.
==Riik==
138. rida ⟶ 136. rida:
Liechtenstein on [[Liechtensteini põhiseadus|1921. aasta põhiseadus]]e järgi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] ja [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiaga]] riik.
Aastal [[2003]] toimus rahvahääletus, millega muudeti põhiseadust, nii et riigipeal Liechtensteini vürstil on rohkem võimu. Tal on õigus määrata valitsust ja kohtuid ning saata laiali parlamenti.
Parlament on 25-liikmeline [[Liechtensteini Maapäev|Maapäev]] (''Landtag''),
Nagu Šveitsiski, on suur roll rahvahääletustel ja rahvaalgatusel.
156. rida ⟶ 154. rida:
===Pealinn===
=== Haldusjaotus ===
260. rida ⟶ 258. rida:
Korra hoidmise eest riigis vastutab Liechtensteini Politsei (''Landespolizei''). See koosneb 125 töötajast, 87 politseinikust ja 38 tsiviilametnikust. Kõik politseinikud on varustatud käsitulirelvadega. Üldine kuritegevuse tase on üks madalamaid maailmas. Liechtensteini vanglas on vähe kinnipeetavaid, vahel lausa mitte kedagi. Kõik vangid, kelle karistusaeg on pikem kui kaks aastat antakse üle Austriale. Liechtensteini Politseil on kolmepoolne leping Austria ja Šveitsiga, mis võimaldab piiriülest koostööd kolme riigi vahel.{{lisa viide}} Vaatamata sõjaväe puudumisele on Liechtenstein [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige<ref name="cia" /> ja huvitub Euroopa julgeolekupoliitikast. Eriolukorras kehtib üldine sõjaväekohustus 18–60-aastastele meestele.{{lisa viide}}
Liechtenstein on [[Neutraliteet|neutraalne]] riik ja üks väheseid, kellel ei ole sõjaväge. Sõjavägi saadeti laiali varsti peale [[Austria-Preisi sõda]] [[1866]]. aastal. Liechtensteini sõjavägi koosnes siis 80 mehest, kuid sõjategevusest nad osa ei võtnud. [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] lagunemine vabastas Liechtensteini rahvusvahelisest kohustusest sõjaväge pidada ja parlament kasutas seda võimalust keeldumaks sõjaväe jaoks raha eraldamisest. Vürst oli sellisele asjade käigule vastu, kuna sõjaväe kaotamine jätnuks riigi kaitseta, kuid andis lõpuks siiski järele ja saatis [[12.
== Vaata ka ==
271. rida ⟶ 269. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="llv">[http://www.llv.li/#/
<ref name="portal-li-zahlenfakten2009">[http://wayback.archive.org/web/20090818175103/http://www.liechtenstein.li/eliechtenstein_main_sites/portal_fuerstentum_liechtenstein/fl-lik-liechtenstein_in_kuerze/fl-lik-zahlen_und_fakten.htm Zahlen und Fakten]. Portal des Fürstentum Liechtenstein, vaadatud 18.08.2009.</ref>
<ref name="portal-li-zahlenfakten">[http://www.liechtenstein.li/land-und-leute/gesellschaft/kurz-und-buendig/ Kurz und bündig]. Fürstentum Liechtenstein, vaadatud 7.08.2015.</ref>
<ref name="BBC 2006">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6215825.stm Liechtenstein redraws Europe map], BBC News, 28. detsember 2006.</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/ls.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 7.08.2015.</ref>
<ref name="lUbY8">[[Franz Josef II]] asus esimese vürstina koos perekonnaga elama põhiliselt Vaduzi.</ref>
<ref name="WJhex">David Beattie, (2004). ''Liechtenstein: A Modern History''. London: I.B. Tauris. lk 30. ISBN 1-85043-459-X.</ref>
| |||