Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed,aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi valgusfoorid. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi värkvõrgu seadme.<ref name="cisco.com">{{netiviide | URL =http://www.cisco.com/c/dam/en_us/about/ac79/docs/innov/IoT_IBSG_0411FINAL.pdf | Pealkiri =The Internet of ThingsHow the Next Evolution of the Internet Is Changing Everything | Autor = Dave Evans | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = Aprill 2014 | Koht = | Väljaandja = >

Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed saavad aru, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt.<ref name="delfi.ee">{{netiviide | URL =http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/ulevaade-asjade-internet-ja-mis-sellest-kasu-on?id=73717233 | Pealkiri = Ülevaade: asjade internet ja mis sellest kasu on | Autor = Lauri Jürisoo | Failitüüp =| Täpsustus = | Väljaanne = www.FORTE.ee | Aeg = Veebruar 2016 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = Eesti }}</ref>

Eestikeelne väljend „värkvõrk“ pärineb Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe poolt 2014. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eesti keelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.<ref name="sonavoistlus.ee">{{netiviide | URL = http://www.sonavoistlus.ee/mida-otsime | Pealkiri = Sõnavõistlus - Mida otsime? | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = Eesti}}</ref>

Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad klientide ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on näiteks sarnane progressiivne tehnoloogia kasutusel Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personalalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele. <ref name="ohtuleht.ee">{{netiviide | URL = http://www.ohtuleht.ee/718445/mida-tahendab-asjade-internet-ja-kuidas-see-meie-elu-paremaks-teeb | Pealkiri = Mida tähendab asjade internet ja kuidas see meie elu paremaks teeb? | Autor = Kerstin Raja| Failitüüp = | Väljaanne = | Aeg = 17. veebruar 2016 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = }}</ref>

Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele [[Model S]] autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagu nt pidurdamisega.<ref name="kiip.ee">{{netiviide | URL = http://www.kiip.ee/paljud-tesla-elektriautod-muutusid-tarkvarauuenduse-abil-isesoitvateks/ | Pealkiri = Paljud Tesla elektriautod muutusid tarkvarauuenduse abil isesõitvateks | Autor = Ronal Liive | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 16. oktoober 2015 | Koht = | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = }}</ref>

Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.<ref name="venturebeat.com">{{netiviide | URL =http://venturebeat.com/2015/09/19/heres-what-iot-will-do-for-transportation/ | Pealkiri = Here’s what IoT will do for transportation | Autor = David Evans | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 19. september 2015 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = Inglise}}</ref>

Tegu on näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonnaga, mis sündis Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös. Laboris kasutatakse seadmete võrku, mis sisaldavad elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrgu ühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis võimaldab olukorra, kus seadmed oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad.<ref name="ut.ee">{{netiviide | URL =http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1802 | Pealkiri = TÜ avab värkvõrgu labori | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = märts 2016 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = eesti}}</ref>

Rünnata saab ka ärikriitilisi seadmeid, näiteks kütusetankurite seiresüsteeme. Kurjategijad saavad näiteks muuta koguseid ning põhjustada ületankimisega tuleohtliku olukorra. Samuti saab süsteemi petta ning näiteks lubada tankimist selle eest tasumata.<ref name="ria.ee">{{netiviide | URL = https://blog.ria.ee/asjade-internet-suurendab-kuberkuritegevust/ | Pealkiri = Asjade internet suurendab küberkuritegevust | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = november 2015 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = eesti}}</ref>

Aastast 2013 on teada juhus, kus nutikat külmkappi kasutati DDOS rünnakuks ehk mass-päringute tegemiseks teiste seadmete serveritest. Selle käigus kasutati külmkappi rohkem kui 100 tuhande nutika seadme omavahelises ühenduses, kaasa arvatud nutikad televiisorid, külmkapp ning nakatatud seadmed saatsid välja vähemalt 750 000 spämmi kirja. Samas on teine turvafirma Symantec selle väite ümber lükanud ja väitnud, et nemad on sama rünnaku käigus tuvastanud, et viirust levitasid ainult Windows´it sisaldavad arvutid ning et külmkapid veel vähemalt esialgu viiruseid edasi ei levita ega ise rünnakuid ei korralda. Samas väidab Symantec, et leidis niiöelda päris IOT-le iseloomuliku viiruse – Linux.Darlloz, kuid see nakatab ainult Linuxi põhiseid asju nagu ruutereid, kaameraid ja meelelahutuse seadmeid.<ref name="ioteesti">{{netiviide | URL = http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:if5VtarYxG4J:www.asjadeinternet.ee/iot-ja-turvalisus-cia-kartused/+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee | Pealkiri = IOT ja turvalisus – CIA kartused | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = Kättesaadav arhiivi abil | Väljaanne = | Aeg = juuli 2014 | Kasutatud = 27.04.2016 | Keel = eesti}}</ref>

#RFID ja NFC -– RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010 aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.

#Visuaalsed märgid -– Kasutatakse näitkes turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.

#Bluetooth low energy -– ehk BLE, on uus sidestandard mida riistvaraliselt toetavad juba enamus uued nutitelefonid. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032 patareil töötama ligi aasta.

#Z-Wave -– nutikodude suhtlus standard

#Wifi-direct -– Seadmelt-seadmele wifi ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks ligipääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ning madal latentsusaeg.