Plankton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Koondasin skripti abil viited |
||
1. rida:
[[Pilt:Plankton_collage.jpg|pisi|Planktoni fotomontaaž]]
[[Pilt:Icefishuk.jpg|pisi|Meroplanktoni näide – [[jääkala]] vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast)]]
'''Plankton''' ehk '''hõljum''' (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate [[organism]]ide kogum. <ref name="Masing"
Kuna nende kulgemiselundid on nõrgalt arenenud ja liikumisvõime piiratud, siis hõljuvad nad vees passiivselt, liikudes ühest kohast teise lainetuse ja hoovuste mõjul.<ref name="järvekülg"
Planktonil on väga tähtis roll mitmete suuremate veeorganismide nagu kalade ja vaalade toidulaual. Nende hõljuvate organismide hulka kuuluvad nii loomad, [[protist]]id, [[arhe]]d, [[vetikad]] kui ka [[bakter]]id, kes asustavad ookeanide [[pelagiaal]]i, meresid ja ka mageveekogusid. Seega eristatakse planktonit pigem nende [[ökoloogiline nišš|ökoloogilise niši]] kui [[fülogeneetiline süstemaatika|fülogeneetilise]] või [[taksonoomia|taksonoomilise]] klassifikatsiooni järgi.
14. rida:
==Terminoloogia ==
Mõiste „plankton“ võttis kasutusele 19. sajandi lõpul saksa bioloog [[Victor Hensen]] ning see tuleneb kreekakeelsest sõnast ''planktos'', mis tähendab „ümberekslejat“.<ref name="järvekülg" /> <ref
Asjaolu, et planktonisse kuuluvad organismid pole võimelised iseseisvalt liikuma, eristab neid selgelt [[nekton]]ist, kes võivad ujuda vastuvoolu ja muuta oma asukohta (kalmaarid, kalad ja mereimetajad).
Organisme, kes veedavad kogu oma elutsükli planktonina (nt enamus vetikaid, [[aerjalalised]], [[meritünnik]]ud ja mõned meduusid) nimetatakse [[holoplankton]]iks. Need organismid, kes on planktilise eluviisiga vaid teatud perioodi oma elust (tavaliselt vastsejärk) nimetatakse [[meroplankton]]iks. Pärast planktilist eluperioodi saavad neist kas [[nekton]]i või [[bentos]]e organismid. Meroplanktilised on näiteks [[meritäht|meritähe]], [[merisiil]]i, vähiliste ja enamiku kalade vastsestaadiumid.
Planktoni hulk ja levik sõltub suurel määral ümbritsevast toiteainete kontsentratsioonist, vee füüsikalistest omadustest ja samuti ümbritseva planktoni hulgast.
Teadusharu, mis tegeleb planktoni uurimisega, nimetatakse [[planktoloogia]]ks.<ref
== Planktoni liigitamine ==
25. rida:
Plankton jaguneb üldiselt funktsionaalseteks gruppideks:
*[[Fütoplankton]] (kreeka keeles ''phyton''), [[fotosüntees]]ivõimelised planktilised protistid ja bakterid, kes tavaliselt koosnevad ainuraksetest organismidest. Mõned taksonoomilised grupid sisaldavad nii fütoplanktoni liike kui ka mitte fotosünteesivõimelisi vorme, kes omandavad toiteaineid tarbides väikseid planktonirakke või veest pärinevat orgaanilist materjali. Kuigi mõnedel liikidel, nt [[viburloom]]adel, esineb ka liikumiselundeid, on enamik fütoplanktoni liikumisest siiski mõjutatud hoovuste, lainetuse ja teiste organismide poolt.
*[[Zooplankton]] (kreeka keeles ''zoon''), koosneb planktilistest mitte fotosünteesivõimelistest protistidest ja loomadest, alates üherakulistest vormidest kuni väiksemate [[selgrootu]]teni nagu kalade vastsed. Võivad olla vähese liikumisvõimega, kuid on peamiselt mõjutatud siiski välisjõudude poolt. Nad sõltuvad fütoplanktonist või äärmisel juhul loomadest, kes tarbivad fütoplanktonit.<ref name="marine"
*[[Bakterioplankton]] ehk pisikhõljum.
Mõnikord eristatakse veel ka [[ihtüoplankton]]it, mis koosneb kalade pelaagilistest vastsetest.<ref name="Masing" />
Selline skeem jaotab planktoni tootjateks, tarbijateks ja lagundajateks. Kuid ka selline jaotus pole alati üksühene. Näiteks mõned protistid on küll fotosünteesivõimelised, kuid suudavad samuti ka teisi planktereid süüa ja nende [[kloroplast]]e enda organismis säilitada. Selliseid organisme kutsutakse [[miksotroof]]ideks. <ref name="marine" />
=== Liigitus suuruse järgi ===
[[Pilt:Plankton.jpg|pisi|Erinevad planktilised organismid mikroskoobi all]]
Planktilisi organisme võib klassifitseerida ka nende suuruse järgi:<ref name="marine" />
{| class="wikitable"
|-
56. rida:
Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi kui ka tiike ning lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest.
Teiseks oluliseks teguriks, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi [[troopiline kliima|troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes]] paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne [[primaarne produktsioon]] siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu [[nitraat]]ide, [[fosfaat]]ide ning [[silikaadid|silikaatide]] hulk on seal limiteeritud. See asjaolu põhjustab ka ookeani üldist [[üldine õhuringlus|tsirkulatsiooni]] ning [[veekogu stratifikatsioon|vee kihistumist]]. Sellistes piirkondades tavaliselt ilmneb produktsioon sügavamal, kuid ka siin on määravaks teguriks siiski valgus.
On paiku, mis on küll [[makroelemendid|makrotoitainete]] poolest rikkad, kuid kus produktiivsus on siiski väike. Seda põhjustab rauadefitsiit. Kui rauda keskkonda suuremas koguses juurde lisandub, siis võib see viia mitmete fütoplanktoni liikide massilise juurdekasvuni ( „[[veeõitseng]]“).<ref name="Boyd" />
Peamiselt satub rauda ookeanisse läbi pinnakihi, kui sellele langeb [[tolm]]. Näiteks [[Atlandi ookean]]i idaosas esineb rohkesti fütoplanktonit just seetõttu, et tuuled kannavad Põhja-Aafrikas asuvast [[Sahara kõrb]]est rohkelt tolmu veepinnale. Kõige rohkem planktonit leidub vee pindmistes kihtides, kuid erinevaid planktilise eluviisiga liike esineb ka sügavamal. Sügavuses, kus primaarset produktsiooni enam ei esine, tarbivad zoo- ja bakterioplankton [[orgaaniline aine|orgaanilist materjali]], mis langeb ülevalt. Selline protsess on kõige intensiivsem just kevadise õitsengu ajal.
65. rida:
On liike, kes suudavad oma tihedust muuta läbi keemilise koostise. [[Dinoflagellaadid]] talletavad ioone, mis nende tihedust vähendavad ning mõned sinirohelised bakterid omavad usutavasti [[vakuool|vakuooliga]] sarnaseid struktuure, mis sisaldavad väikese tihedusega gaasilist lämmastikku. Paljud zooplanktoni liigid asendavad rasked [[magneesium]]i, [[kaltsium]]i ja sulfaatioonid kergemate [[ammoonium]]i, [[naatriumi]] ning [[kloriidid]]ega.
Mitmetel planktilistel liikidel aitab põhja vajumist vältida vastav kehakuju. Selgeks näiteks on kellukesekujuline meduus. Mõnedel troopilistel zooplanktoni liikidel on välja kujunenud kombitsad, mis aitavad uppumist vältida, kuid on samas kaitsevad ka [[kiskja]]te eest.
Kõige tähtsam asjaolu, mis uppumist vältida aitab, on ujumine ning see on kõige paremini välja arenenud zooplanktonil. <ref name="marine" />
==Biogeokeemiline tähtsus==
[[Pilt:LeptocephalusConger.jpg|pisi|Angerja vastne]]
Peale selle, et plankton on toiduks mitmetele majanduslikult olulistele kalaliikidele, on planktonil tähtis roll ka [[biogeokeemiline tsükkel|biogeokeemilises tsüklis]], k.a ookeani [[süsinikuringe]]s.<ref name="Falkowski" />
Peamiselt fütoplanktonist toitudes, tekitab zooplankton planktilisse toiduahelasse süsinikku juurde, kas hingamise käigus või pärast surma [[biomass]]i või [[detriit|detriidina]]. Kuna orgaaniline materjal on tihedam kui merevesi, siis vajub see avaookeani ökosüsteemis põhja ning kannab ka süsiniku rannikuäärest kaugemale. Sellist protsessi nimetatakse [[bioloogiline pump|bioloogiliseks pumbaks]] (ingl k ''biological pump'') ning see on üheks põhjuseks, miks ookeanid on ka kõige suuremad süsinikuhoidlad Maal.
On võimalik, et läbi inimtegevuse saaks ookeanide vastuvõtlikkust [[süsihappegaas]]ile suurendada, viies läbi ookeanide rauaga „väetamise“, mis siis omakorda tõstaks planktoni produktsiooni. Suuremal skaalal selline meetod siiski eriti praktiline ei oleks, sest sel protsessil oleks ka mitmeid miinuseid, näiteks ookeanides tekkiv [[hapnikuvaegus]] ja [[metaan]], mida põhjustab liigne [[remineralisatsioon|remineraliseerumine]] ookeanisügavustes.<ref name="Chisholm" /><ref name="Aumont" />
==Biomassi varieeruvus==
Fütoplanktoni populatsioonide juurdekasv sõltub valguse ja toitainete hulgast. Peamine tegur, mis juurdekasvu limiteerib, erineb regiooniti. Üldise seaduspärasuse järgi on [[oligotroofsus|oligotroofsetes]] troopilistes ja subtroopilistes keeristes limiteerivaks teguriks toitainete hulk ning subarktilistes keeristes valgus. Keskkonnamuutlikkus mõjutab valguse ja toitainete hulka fütoplanktoni jaoks ning kuna nemad on aluseks üldisele mere [[toiduahel]]ale, siis nende hulk ja mitmekesisus mõjutab omakorda ka kõrgemaid troofilisi tasemeid. Näiteks [[El Nino]] perioodide ajal fütoplanktoni hulk ajutiselt langeb ning see mõjutab nii zooplanktoni, kalade, merelindude kui ka mereimetajate populatsioone.
Seda, kuidas inimtekkeline [[globaalne soojenemine]] fütoplanktoni populatsiooni mõjutab, uuritakse tänapäeval aktiivselt. Muutused vertikaalses vee kihistumises, temperatuurisõltuvate bioloogiliste reaktsioonide kiirus ning toitainetega varustamine on ilmselt olulised tegurid, mis tulevikus fütoplanktoni produktiivsust mõjutavad.<ref
Ka kalavastsed kuuluvad seni, kuni nad ei suuda hoovustele vastu ujuda, planktoni hulka.
86. rida:
Plankterite identifitseerimine on vajalik selleks, et mitmed neist vastutavad suurte koguste vees olevate toitainete tootmise eest. Kuna planktereid on ka väga väikseid, siis üksnes visuaalsel vaatlusel ja morfoloogiliste tunnuste abil pole tihti võimalik liike määrata. Määramine on võimalik läbi mitmete biokeemiliste ja [[DNA]]-l põhinevate katsete. [[DNA sekveneerimine]] on selles osas väga edukaks osutunud. Palju leiab kasutust ka [[PCR]].
[[Immunofluorestsents]] meetodit saab edukalt kasutada liikide määramisel veeproovidest ja see võimaldab määrata isegi spetsiifilisi [[geen]]e. Seda tehnikat saab kasutada nanofütoplanktoni liikide määramisel, mis üksnes [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] abil oleks raske kui mitte võimatu.
Monoklonaalseid antikehi on samuti edukalt kasutatud väiksema fütoplanktoni indentifitseerimiseks.<ref name="marine" />
==Plankton Läänemeres==
Kõige rohkem on Läänemeres uuritud aerjalalisi. Neile järgnevad vesikirbulised, kuhu kuulub ka Läänemerre tunginud võõrliik [[sabaloom]], kes kuulub Euroopa Liidu saja kõige ohtlikuma [[võõrliik|võõrliigi]] nimekirja.<ref
== Vaata ka ==
97. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Boyd">{{Cite journal | last = Boyd | first = P.W., et al. | year = 2000 | title = A mesoscale phytoplankton bloom in the polar Southern Ocean stimulated by fertilization | journal = Nature | volume = 407 | pages = 695–702 | doi = 10.1038/35037500 | pmid = 11048709 | last2 = Watson | first2 = AJ | last3 = Law | first3 = CS | last4 = Abraham | first4 = ER | last5 = Trull | first5 = T | last6 = Murdoch | first6 = R | last7 = Bakker | first7 = DC | last8 = Bowie | first8 = AR | last9 = Buesseler | first9 = KO | issue = 6805 | first10 = Hoe | first11 = Matthew| first12 = Peter | first13 = Ken | first14 = Russell | first15 = Mark | first16 = Mark | first17 = Julie | first18 = Mike | first19 = Greg | first20 = Julie | first21 = Malcolm | first22 = Roger | first23 = Maria T. | first24 = R. Michael | first25 = Scott | first26 = Stu | first27 = Rick | first28 = Steve | first29 = Karl | first30 = Philip
<ref name="Chisholm">{{Cite journal | last = Chisholm| first = S.W., ''et al.'' | year = 2001 | title = Dis-crediting ocean fertilization| journal = Science| volume = 294 | issue = 5541| pages = 309–310 | doi = 10.1126/science.1065349 | pmid = 11598285 | last2 = Falkowski | first2 = PG | last3 = Cullen | first3 = JJ}}</ref>
<ref name="Aumont">{{Cite journal | last = Aumont| first = O.| coauthors = Bopp, L. | year = 2006| url = http://www.agu.org/pubs/crossref/2006/2005GB002591.shtml| title = Globalizing results from ocean ''in situ'' iron fertilization studies| journal = Global Biogeochemical Cycles| volume = 20| issue = 2| doi = 10.1029/2005GB002591| pages = GB2017| bibcode=2006GBioC..20.2017A}}</ref>
<ref name="Falkowski">{{cite journal |last=Falkowski |first=Paul G. |year=1994 |url=ftp://marine.calpoly.edu/Needles/SPRING%2009/papers/2-Falkowski.pdf |title=The role of phytoplankton photosynthesis in global biogeochemical cycles |journal=Photosyntheis Research |volume=39 |issue=3 |pages=235–258 |doi=10.1007/BF00014586}}</ref>
<ref name="Masing">V. Masing (koostaja). "Ökoloogialeksikon". Tallinn 1992.</ref>
<ref name="järvekülg">A. Järvekülg, I. Veldre "Elu Läänemeres". Tallinn 1963.</ref>
<ref name="marine">Jeffrey S. Levinton. "Marine biology: function, biodiversity, ecology". New York; Oxford 2011.</ref>
<ref name="402MX">http://www.etymonline.com/index.php?term=plankton</ref>
<ref name="uVBau">EE 7. köide, Tallinn 1994.</ref>
<ref name="bSEJa">Steinacher, M., et al. (2010), Projected 21st century decrease in marine productivity: a multi-model analysis, Biogeosciences, 7, 979–1005</ref>
<ref name="1MekJ">Lennart Lennuk [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4226_4202.html "Elu veepiisas"], Eesti Loodus 2011/11</ref>
}}
| |||