|
-->
Kirderannikumurde esitamine ühe alana pärineb [[Arnold Kask|Arnold Kase]] [[1956]]. aasta murdeliigendusest. <ref>Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg name="Eesti murded ja kohanimedQGlYY", Tallinn 2002, lk 53</ref> Tänapäeval eristatakse sel alal [[rannamurre]]t (ka: põhjaeesti rannamurre) ja [[Alutaguse murre]]t (ka: kirdemurre)<ref name="EE" />.
Kirderanniku murretest on [[eesti kirjakeel]]de üle võetud na-tunnusega [[olev kääne]]<ref name="EE" />.
Eesti tuntumaid kirderanniku murrete uurijaid on [[Mari Must]]<ref name="EE" />.
<!--
== Iseärasused ==
=== [[Morfoloogia]] ja [[sõnatuletus]] ===
# ''ne''- ja ''s''-sõnade [[kontaminatsioon]]iline [[mitmus]]e [[omastav]] ([[Lüganuse murrak|Lüganuse]] ja [[Jõhvi murrak|Jõhvi]]: ''aiGussitte, kattussitte''). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[idamurre|idamurde]] [[Kodavere murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 44.5. </ref>
# ''Da''-lõpuline [[ainsus]]e [[partitiiv]] (''piiGaDa'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, ([[tüüpkond|tüüpkonniti]] ka [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] [[idamurre|idamurde]]s ja [[vadja keel]]es). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 45.2.1 </ref>
# ''tu''-[[adjektiiv]]ide [[ainsus]]e [[osastav]] ''ttuma ~ ttumBa'' (''kǟttuma, kielettuma ~ kielettumBa, jaluttumBa'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 45.9.3 </ref>
# [[mitmus]]e [[nimetava]] kujuline mitmuse [[osastav]] ([[Lüganuse murrak|Lüganuse]]: veikkesi ''pe̮rsaD'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 46.3.5.2 </ref>
# ''sse''-[[sisseütlev]]a puudumine (''suo, kalDa'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 47.1 </ref>
# ''je''-[[sisseütlev]] (paneB ''jǟje'' [külmub], istus ''mahaje'', kelDrije, kerikkuje). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis sõnuti esineb ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]], [[Haljala murrak|Haljala]], [[Kadrina murrak|Kadrina]] kihelkonna põhjaosa ja [[idamurre|idamurde]] [[Kodavere murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 47.6. </ref>
# [[geminaat|gemineerunud]] [[essiiv]] (''sulasenna, ūDenna'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, paiguti ka [[ingerisoome murded|ingerisoome]], [[Soome keel|soome]], [[isuri keel|isuri]] ja [[vadja keel]]ealal. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 52. </ref>
# ''st''-line [[translatiiv]] (''/kasva/ sūrest'') nagu [[Haljala murrak|Haljala kesk- ja idaosa murrakuis]] ning mujalgi Ida-Eestis kuni [[lõunaeesti keel]]e lõunapiirini. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 53.2 </ref>
# [[allatiiv]]se liit[[sufiks]]iga [[adverb]]id ([[Iisaku murrakud|Iisaku]]: ''uppakkille'', [[Vaivara murrak|Vaivara]]: ''käppakkille'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us (, kuid [[kirderannikumurrete läänerühm]]as vastavad neile [[adessiiv]]sed adverbid nagu [[Jõelähtme murrak]]u ''istukkilla''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 49.2. </ref>
# ''(s)sutte''-[[adverb]]id ([[Lüganuse murrak|Lüganuse]] ja [[Jõhvi murrak|Jõhvi]]: ''järjessutte'' [[järjestikku]], ''likissutte'' [[ligistikku]], ''saBassutte'' [[sabapidi /koos/, teineteise sabas]], ''vassassutte'' [[vastamisi]]). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 36.1.5. </ref>
# ''kkälli''-[[adverb]]id ([[Lüganuse murrak|Lüganuse]] ja [[Jõhvi murrak|Jõhvi]]: sū ''ammukkalli'', ''käpikkalli'', ''e̮tsikkalli''). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 36.3.2. </ref>
# ''ik+lä(i)ne''-[[adjektiiv]]id ([[Lüganuse murrak|Lüganuse]]: ''kärnikläne'' [kühmuline, mügarlik], ''āriklane'' [haruline], [[Jõhvi murrak|Jõhvi]]: ''e̮ksiklane'', Vaivara: ''puoliklaine'' [poolik, pooleliolev]). <ref>H. Viires 1963. ne-sufiksilised omadussõnad eesti murretes. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks (käsikiri Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektoris), lk 344. </ref> See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[idamurre|idamurdes]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 36.3.2. </ref>
# [[verb]]i [[mitmus]]e 1. [[pöördelised vormid|pöörde]] lõpp on ''(m)ma'' ja [[mitmus]]e 2. pöörde lõpp on ''tta'' (''sāmma, luetta, panitta, valvasimma'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[idamurre|idamurde]] [[Kodavere murrak]]us, [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]], [[vadja keel|vadja]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.1.2.2. </ref>
# [[verb]]i [[olevik]]u [[ainsus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on ''B'' tunnusega ja [[astmevaheldus|nõrgas astmes]] (''viaB, laseB) nagu [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti murdeis]] ja [[vadja keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.2.2. </ref>
# [[verb]]i [[olevik]]u [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on ''vaD'' tunnusega ja [[astmevaheldus|nõrgas astmes]] (''piavaD, kisuvaD) nagu [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.2.3.1. </ref>
# [[verb]] ''olema'' on [[olevik]]u [[ainsus]]e 3. [[pöördelised vormid|pöördes]] ''one'', aga [[olevik]]u [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pöördes]] ''onvaD'' nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us (ja [[idamurre|idamurde]] [[Kodavere murrak]]us). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.8. </ref>
# rööbiti lõputa [[umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoega]] levib ''sse''-line [[impersonaal]]i [[olevik]]. See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[Viru maamurre|viru maamurdes]], [[Ida-Järva murrak|Ida-Järva]], [[Põhja-Tartumaa murrak|Põhja-Tartumaa]] ja [[Põhja-Viljandimaa murrak]]uis, [[idamurre|idamurdes]], [[vadja keel|vadja]] ja [[lõunaeesti keel]]es. [[Kirderannikumurre|Kirderannikumurde]] alal esineb ''*kse > sse'' tunnus ka [[eitav kõne|eitavas kõnes]] (''ei jǟttässe, ei tunnettasse''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 67.2. </ref>
# ''-ttu, -tu -Du ...'' lõpuline [[umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoe]] [[minevik]]u [[kesksõna]] (''panDu, nähtu, peksettu'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja teistes [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 72.2. </ref>
=== [[Foneetika]] ===
# rohke ''e̮'' esinemine endistes taga ''e''-listes ja ''o''-sõnades (''ke̮rD, ke̮rjama, e̮rav, e̮skama, e̮tsima, se̮isama, te̮ine ...''). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis ühendab neid [[idamurre|idamurde]] ning [[vadja keel]]ega. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 18.2, 18.3, 24.1, 27.2.1, 28.2 </ref>
# [[geminaat]][[klusiil]]ide [[astmevaheldus|vaheldumatus]] [[silbirõhk|pearõhulise]] [[silbivälde|lühikese]] ja kaasrõhulise silbi järel (''rikkas : rikkaD, küttämä : küttän, pimeDik̀ : pimeDikkul''). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esines juba ammu ka [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] sisemaa murrakus <ref> M. Weske 1885. Ueber den Strandwierländischen Dialekt im Kirchspiel Luggenhusen, lk 271. </ref> ja oli lõpuks üldistumas kogu [[kirderannikumurre|kirderannikumurrete]] alal. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 2.1.1.2, 2.2.2, 2.2.4, 2.3. </ref>
# ''ks''-[[noomen]]ite ja nendega kohanenud ''us''-lõpuliste [[abstraktnoomen]]ite [[nominatiiv]]i lõpus ''-s̀'', [[obliikvakääne|obliikvakäändeis]] ''-ss-'' (''künnis̀ : künnisse, laijus̀ : laijusse''). See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja [[Jõelähtme murrak]]us, [[Tartu murre|Tartu]] ja [[idamurre|idamurde]]s ning kohati [[vadja keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 1.14.2. </ref>
# [[silbirõhk|pearõhulise]] silbi [[vokaal]] kipub lühenema sõnades: ''mĭnä ~ mnǟ ~ mnä, mĭtä ~ m̥Dä, mĭDäGi ~ m̥DäGi, nĭnDa ~ n̥Da ''. See nähtus on just Alutaguse murrakute omapära, mis siiski esineb ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ja [[Tütarsaare murrak]]us, [[Soome edelamurded|Soome edela-]] ja [[Kagu-Häme murded|Kagu-Häme murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 16.2. </ref>
# ''e'' sõnas ''kerik'' nagu [[Viru-Nigula murrak]]us (, kuid Ida-[[Vaivara murrakud|Vaivara murrakuis]] on see sõna ''kirkko''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 16.1 </ref>
# muutus ''uh > v'' (''javattam(m)a, je̮vikkeD, je̮vi'' [jõhv aga ka Jõhvi linn]) nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] [[idamurre|idamurde]]s ja [[vadja keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 5.2.2 </ref>
# ''i''-lõpuline [[diftong]] teatud sõnades ([[Vaivara murrakud|Vaivara]] [[Kudruküla murrak|Kudruküla]]: ''toisema / toissa'' ~ [[Lüganuse murrak|Lüganuse]]: ''tuisema / tuissa'' ~ [[Jõhvi murrak|Jõhvi]]: ''te̮isema : te̮issa'' ~ [[Vaivara murrakud|Vaivara]] [[Mustajõe]]: ''te̮isma'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] [[idamurre|idamurde]] [[Kodavere murrak]]us, [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]], [[vadja keel|vadja]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 27.2.3 </ref>
# [[järgsilbid|järgsilpide]] ''o'' (''rohoD'') nagu [[Viru-Nigula murrak|Viru-Nigula]] ja Haljala [[Selja murrak]]us, [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] [[idamurre|idamurde]]s, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja teistes [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 328 ja 34. </ref>
# pikale ''ū''-le, ''ǖ''-le ning ''u''- ja ''ü''-lõpulisele [[diftong]]ile järgneva [[klusiili]]le vastab [[astmevaheldus|nõrgas astmes]] ''v'', mis koos [[välde|pika]] [[vokaal]]i või diftongi järelosaga on võinud moodustada [[geminaat|geminaadi]] (''kauva ~ kavva, tauD : tauvi ~ tavvi, kūB : kuvve, pǖtämä : püvvän'') nagu Haljala [[Selja murrak]]us, [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] [[idamurre|idamurde]]s, [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]], [[vadja keel|vadja]], [[isuri keel|isuri]] ja [[lõunaeesti keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 ja 1.3.4.2 </ref>
# ''sk : s'' vaheldus (''laisk : laisaD'') nagu [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti murdeis]], [[ingerisoome murded|ingerisoome]] ning [[Soome kagumurded|Soome kagumurdeis]], [[isuri keel|isuri]] ja [[lõunaeesti keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 ja 1.9.2 </ref>
# muutus ''st > ss ( > s )'' [[kinnine silp|kinnises silbis]] ''st''-[[verb]]ides ja mõnes [[adverb]]is (''issuttamma, rissittuD, vassassutte ~ vassutte, paisettama'') nagu [[idamurre|idamurde]]s, [[vadja keel|vadja]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334 ja 1.11.3 </ref>
# teise [[silp|silbi]] [[vokaal]] kaldub [[häälikute assimilatsioon|assimileeruma]] esimese silbi omaga (''jällä, järälä, tühü, pühüB, köhöttaB'') nagu [[Haljala murrak|Haljala]] ja [[Viru-Nigula murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 31.1.5 </ref>
# [[kontraheerunud tüved|kontraheerunud]] [[noomen]]ite [[mitmus]]e [[genitiiv]] on sageli [[analoogia|analoogilise]] ''De''-lõpuga (''erneDe, lamBade''). Sama nähtus esineb kohati ka [[Jõelähtme murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 44.6, 44.8 </ref>
# [[terminatiiv]]se konstruktsiooni [[elatiiv]] + ''sāDik / sātte'' kõrval esineb ka [[genitiiv]]ne (''ss''-[[geminaat|geminaadiga]] ühend) (''sügise sātte, eina aja sātte, sütämes_sātte, sījessātte'') nagu [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ranna, [[Haljala murrak|Haljala]] ja [[Viru-Nigula murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 54.2 </ref>
=== [[Süntaks]] ja [[fraseoloogia]] ===
# [[impersonaal]]i [[imperfekt]]i kasutamine [[isikuline tegumood|isikulise tegumoe]] imperfekti [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pöörde]] tähenduses ([[Lüganuse murrak|Lüganuse]]: ''siaD ulGutti lahti'', [[Vaivara murrak|Vaivara]]: ''anet mänti jokke'') nagu [[Viru-Nigula murrak]]us, [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]], [[vadja keel|vadja]], [[isuri keel|isuri]] ja [[karjala keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 54.2 </ref>
# [[partitiiv]]sed väljendid nagu: [[Lüganuse murrak|Lüganuse]]: ''akkaB ammast aikettamma'', [[Vaivara murrak|Vaivara]]: ''kül̄ minu süDant īvendab sies''. Sarnased ühendid esinevad ka [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335 ja 74.2.1 </ref>
== Viited ==
{{Viited}}
-->
==Vaata ka==
==Kirjandust==
* Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
* Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
* Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
* Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.
==Helisalvestised==
* Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. -– Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. -– 1 CD-ROM. -– Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. -– Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. -– Salvestatud aastatel 1938, 1962-19821962–1982. -– Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
* Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
* Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.
== Viited ==
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]] veebis [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kirderanniku_murded] (vaadatud 12.12.2012)</ref> }}▼<ref name="QGlYY">Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53</ref>
▲<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]] veebis [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kirderanniku_murded] (vaadatud 12.12.2012)</ref>}}
}}
== Välislingid ==
* [http://www.eki.ee/dict/vms/ Väike murdesõnastik. Toimetanud Valdek Pall Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, P. Raud, E. Ross, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg]
* [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Viikberg.pdf Jüri Viikberg ''Murdenaabreist nimepidi'']
| 