Vikipeedia

Unenägu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
1. rida:
'''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid.<ref>{{cite web |urlname=http://www.thefreedictionary.com/dream"J76Oh" |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=2009-05-07}}</ref> Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teaduslikku uurimist kutsutakse oneiroloogiaks.<ref>{{cite web|lastname=Kavanau"qyjvl" |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref>
 
Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ([[inglise keel]]es ''rapid eye movement'') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid|unestaadiumidest]] ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name="hobson>Hobson," J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>
 
Inimene näeb öö jooksul vähemalt 5 korda und, millest ta suudab mäletada 3–5 unenägu.<ref>Empson, J.name="nCBDZ" (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name="hobson" /> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise uneaja vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref>{{cite web|lastname=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of SleepobtAP" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=2005-01-27 |accessdate=2012-08-11}}</ref> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref>Barbara Bolz. name="[http://indianapublicmedia.org/amomentofscience/time-passes-dreams/ How Time Passes in Dreams]7uzYp" in ''A Moment of Science''. Indiana Public Media. September 2, 2009. Accessed August 8, 2010.</ref>
 
Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref>Domhoff, W.name="FoHlJ" (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref>
 
Unenägude tähenduste kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad üleskirjutatud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref>{{cite book |titlename=The"gkBEs" Discarded Image |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref>. [[Psühhoanalüüs|Psühhoanalüüsi]] rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref>Freud, S.name="VOx8Z" (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref>
 
Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis tehakse une- ja unenäoalast uurimistööd näiteks [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]].<ref>Vasser, M. (2013)name="[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]KdGMC" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>
 
==Unenägude üldine neurobioloogia==
[[File:Sleep EEG REM.png|thumb|300px|left|[[Elektroentsefalograafia|EEG]] salvestis ajulainetest REM-une ajal]]
Tänapäeval seostatakse unenägusid tugevalt REM-une staadiumiga, mille ajal [[elektroentsefalograafia]] (EEG) salvestis sarnaneb enim ärkveloleku staadiumi omaga. REM-une ajal kogetud unenäod on tavaliselt põnevamad ja intensiivsemad, kui teistest unestaadiumitest kogutud kirjeldused.<ref name="Dement1957>Dement," W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89-97</ref> REM-une ajal on ajus blokeeritud [[virgatsaine|virgatsainete]] [[noradrenaliin]], [[serotoniin]] ja [[histamiin]] vabanemine.<ref>Hobson, J.A.name="Yl5V2" (2009). ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness''. Nature Reviews, 10(11), pp. 803–813</ref><ref>Aston-Jones G., Gonzalez M., & Doran S. (2007). name="Role of the locus coeruleus-norepinephrine system in arousal and circadian regulation of the sleep-wake cycle.za9mI" In G.A. Ordway, M.A. Schwartz, & A. ''Frazer Brain Norepinephrine: Neurobiology and Therapeutics''. Cambridge UP.</ref><ref>Siegel J.M. (2005). name="REM Sleep.Njwcv" Ch. 10 in ''Principles and Practice of Sleep Medicine''. 4th ed. M.H. Kryger, T. Roth, & W.C. Dement, eds. Elsevier. 120–135. Accessed 21 July 2010. [http://www.psychology.uiowa.edu/Faculty/Blumberg/Course_Docs/Seminar.2008/Readings/Siegel.REMSleep.pdf Psychology.uiowa.edu]</ref> REM-une ajal on ajutüve tasandil pärsitud motoorsete signaalide saatmine jäsemetesse, mis takistab magajal oma unenägusid füüsiliselt välja elamast.
 
Enamuse unenägude puhul ei teadvusta magaja endale, et ta näeb unenägu, ükskõik kui veider see kogemus parasjagu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on vähenenud aktiivsus [[eesajukoor|eesajukoores]], mis vastutab loogilise mõtlemise, planeerimise ja täidesaatvate funktsioonide eest.<ref>Trimble, M.name="6XfbW" R. (1989). ''The Prefrontal Cortex: Anatomy, Physiology and Neuropsychology of the Frontal Lobe''. British Journal Of Psychiatry</ref>
 
 
29. rida:
Hobson'i ja Solms'i tulemusi kombineerides pakkus uurija [[Jie Zhang]] välja, et unenäod koosnevad nii ajuaktivatsioonist kui sellekohasest sünteesist. Unenägusid ja REM-und aga kontrollivad erinevad ajumehhanismid. Teooria kohaselt on une üheks funktsiooniks töödelda ja toimetada informatsiooni lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mitte-REM uni tegeleb [[deklaratiivne mälu|deklaratiivsete mälestustega]], REM-uni aga [[protseduuriline mälu|protseduuriliste mälestustega]].
 
Zhang eeldab, et REM-une ajal on aju 'teadvustamata osa' töös protseduuriliste mälestuste töötlemisega, samas kui 'teadvustatud osa' on jõude, kuna sensoorset sisendit välismaailmast ajuni ei jõua. Seega genereeritakse teadvuse sisu samal ajal toimuvatest mäluprotsessidest, saades sealt mingisuguse sisendi ning jätkates sellest loogilise unenäo ülesehitamist, kuni mäluprotsessidelt saadakse uus sisend. Selline seletus sobib unenägude kirjeldustega, mis on ühe unenäo piires küllaltki kooskõlalise sisuga, kui muutuvad drastiliselt erinevate unenägude vahel.<ref>{{cite book |lastname=Zhang"DMnPr" |first=Jie |year=2004 |title=Memory process and the function of sleep |publisher=Journal of Theoretics |edition=6-6 |url=http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |accessdate=2006-03-13}}</ref><ref>{{cite book |lastname=Zhang"jJQxW" |first=Jie |year=2005 |title=Continual-activation theory of dreaming, Dynamical Psychology|url=http://www.goertzel.org/dynapsyc/2005/ZhangDreams.htm |accessdate=2006-03-13}}</ref>
 
===Mälestuste tugevdamise teooria===
On näidatud, et ebaloogilised asukohad ja unenäotegelased võib aidata ajul tugevdada semantilist mälu.<ref>{{cite web|urlname=http://www.webmd.com/mental-health/features/the-health-benefits-of-dreams"j3kJL" |title=The Health Benefits of Dreams |publisher=Webmd.com |date=2009-02-25 |accessdate=2012-08-11}}</ref> Sellised unenäosisud võivad olla põhjustatud sellest, et REM-une ajal on ajus informatsioonivahetus [[hippokampus|hippokampuse]] ja [[ajukoor|ajukoore]] vahel pärsitud.<ref>{{cite journal |authorname=R."mp0qr" Stickgold, J.A. Hobson, R. Fosse, M. Fosse1 |date=november 2001 |title= Sleep, Learning, and Dreams: Off-line Memory Reprocessing |journal=Science |pmid=11691983 |volume=294 |issue=5544 |pages=1052–1057 |doi=10.1126/science.1063530}}</ref>
 
===Üleliigse sensoorse info unustamise teooria===
Üle saja aasta tagasi on välja pakutud, et unenägusid on vaja selleks, et unustada päeva jooksul vastu võetud poolikuid sensoorseid sisendeid või lõpuni mõtlemata mõtteid.<ref>Robert, W.name="9wkMz" Der Traum als Naturnothwendigkeit erklärt. Zweite Auflage, Hamburg: Seippel, 1886.</ref> Töödeldav informatsioon kas unustatakse, surutakse alla või viiakse pikaajalisse mällu.
 
Hüpotees elab tänapäeval edasi 1983. aastal [[Francis Crick|Francis Criki]] ja Mitchisoni sõnastatud "tagurpidi õppimise" teooriana. Selle kohaselt eemaldatakse une ajal mälust kõik valed närviühendused ja muu ebavajalik.<ref>{{cite journal | last1 name="lASAq" Evans | first1 = C. | last2 = Newman | first2 = E. | year = 1964 | title = Dreaming: An analogy from computers | url = | journal = New Scientist | volume = 419 | issue = | pages = 577–579 }}</ref><ref>{{cite journal | doi name="mB2Hz" 10.1038/304111a0 | last1 = Crick | first1 = F. | last2 = Mitchison | first2 = G. | year = 1983 | title = The function of dream sleep | url = | journal = Nature | volume = 304 | issue = 5922| pages = 111–114 | pmid = 6866101 }}</ref> However, the opposite view that dreaming has an information handling, memory-consolidating function (Hennevin and Leconte, 1971) is also common.
 
==Psühholoogilised teooriad==
===Vaimsete skeemide valiku teooria===
Coutts<ref>{{cite journal | doi name="2VERp" 10.2466/pr0.102.2.561-574 | last1 = Coutts | first1 = R | year = 2008 | title = Dreams as modifiers and tests of mental schemas: an emotional selection hypothesis | url = | journal = Psychological Reports | volume = 102 | issue = 2| pages = 561–574 | pmid = 18567225 }}</ref> kirjeldab unenägusid kui katsekeskkondi, kus testitakse erinevaid vaimseid skeeme. Skeemid, mis paistavad läbimängu käigus edukad, võetakse ärkvel olles kasutusele, teised unustatakse. [[Alfred Adler]] arvas, et unenäod valmistavad inimest emotsionaalselt ette mingit probleemi lahendama ning pakuvad erinevaid lahendusi.
 
===Evolutsioonipsühholoogiline teooria===
Mitmed uurijad on arvamusel, et unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une [[epifenomen]], millel puudub adaptiivne funktsioon. Selle teooria kohaselt ei mõjuta unenäod inimese igapäevaelu eriti olulisel määral, lisaks ei mäleta paljud inimesed oma unenägusid ning saavad ometigi eluga hästi hakkama.<ref>{{cite book|lastname=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness"cY6cZ" an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|page=342}}</ref><ref>{{cite book|lastname=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness"stsaP" an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> Siiski leidub ka uurijaid, kes arvavad, et unenägudel on mingi adaptiivne funktsioon ellujäämise seisukohalt. [[Deirdre Barrett]] kirjeldab unenägusid kui "mõtlemist teistsuguses biokeemilises seisundis", kuid samade teemade ümber, mis ärkvelolekus.<ref>{{cite book|urlname=http://books.google.com/books?id=ojvXAAAAMAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett"XcxFX" |title=Barrett, Deirdre. An Evolutionary Theory of Dreams and Problem-Solving in Barrett, D.L. & McNamara, P. (Eds.) The New Science of Dreaming, Volume III: Cultural and Theoretical Perspectives on Dreaming NY, NY: Praeger/Greenwood, 2007 |publisher=Books.google.com |accessdate=2013-04-04}}</ref><ref>[http://books.google.com/books?id=v-SzPAAACAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett Barrett, Deirdre. The Committee of Sleep: How Artists, Scientists, and Athletes Use their Dreams for Creative Problem Solving—and How You Can Too. NY: Crown Books/Random House, 2001]{{dead link|datename=aprill"S37WL" 2013}}</ref><ref>{{cite web|urlname=http://www.asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm"GCyzS" |title=Barrett, Deirdre. The 'Committee of Sleep': A Study of Dream Incubation for Problem Solving. Dreaming: Journal of the Association for the Study of Dreams, 1993, 3, pp. 115–123 |publisher=Asdreams.org |accessdate=2013-04-04}}</ref> [[Mark Blechner]] kasutab terminit "oneiriline darwinism", viidates unenägude omadusele kombineerida omavahel väga erinevaid elemente inimese mõtetest. Paljud neist kombinatsioonidest ei ole elujõulised ning unustatakse, mõned on aga väärtuslikud ning võetakse kasutusele.<ref>Blechner, M.name="CYDFD" (2001) ''The Dream Frontier''. Hillsdale, NJ: The Analytic Press.</ref>
 
Soome psühholoog [[Antti Revonsuo]] arvab, et unenäod on arenenud ohu simuleerimise eesmärgil. Minevikus ümbritsesid inimesi mitmed looduslikud ohuallikad ning reproduktiivne eelis oli neil, kes suutsid ohtusid paremini vältida. Sel eesmärgil kujunesid unenäod, et ka magamise ajal harjutada ohuolukordadega toimetulemist. Revonsuo on näidanud, et tänapäeval raporteerivad inimesed unenägudes palju ohurohkemaid situatsioone, kui nad tegelikult igapäevaselt läbi elavad.<ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>
 
==Kirkad unenäod==
{{Main|Kirgas unenägu}}
Kirgas unenägu (ka 'teaduvustatud unenägu', 'pradaoksaalne unenägu') on unenägu, milles inimene teadvustab endale, et ta näeb und. Sellises unenäos võib (aga ei pruugi) inimene omada teadlikku kontrolli oma tegevuste ning unenäokeskkonna üle.<ref>[http://www.psychwww.com/asc/ld/faq.html Lucidname="Kc7Hm" dreaming FAQ] by [[The Lucidity Institute]] at Psych Web.</ref> Kirgaste unenägude esinemine on üldpopulatsioonis küllaltki haruldane, aga siiski teaduslikult kinnitatud fenomen.<ref name= "Watanabe2003>{{cite" journal |author=Watanabe, T. |year=2003 |title=Lucid Dreaming: Its Experimental Proof and Psychological Conditions |journal=J Int Soc Life Inf Sci |volume=21 |issue=1 |issn=1341-9226}}</ref> Kirgaste unenägude teaduslik uurimine on potentsiaalikas valdkond, pakkudes uut informatsiooni nii unenägude kui teadvuse kohta.
 
Kirgaste unenägude nägija kohta öeldakse mõnikord ''[[oneironaut]]''.
67. rida:
 
==Viited==
{{viited|allikad=
 
<ref name="hobson">Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref>
<references/>
<ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref>
<ref name="Dement1957">Dement, W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89–97</ref>
<ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>
<ref name="Watanabe2003">{{cite journal |author=Watanabe, T. |year=2003 |title=Lucid Dreaming: Its Experimental Proof and Psychological Conditions |journal=J Int Soc Life Inf Sci |volume=21 |issue=1 |issn=1341-9226}}</ref>
<ref name="J76Oh">{{cite web |url=http://www.thefreedictionary.com/dream |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=2009-05-07}}</ref>
<ref name="qyjvl">{{cite web|last=Kavanau |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref>
<ref name="nCBDZ">Empson, J. (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref>
<ref name="obtAP">{{cite web|last=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of Sleep" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=2005-01-27 |accessdate=2012-08-11}}</ref>
<ref name="7uzYp">Barbara Bolz. "[http://indianapublicmedia.org/amomentofscience/time-passes-dreams/ How Time Passes in Dreams]" in ''A Moment of Science''. Indiana Public Media. September 2, 2009. Accessed August 8, 2010.</ref>
<ref name="FoHlJ">Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref>
<ref name="gkBEs">{{cite book |title=The Discarded Image |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref>
<ref name="VOx8Z">Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref>
<ref name="KdGMC">Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref>
<ref name="Yl5V2">Hobson, J.A. (2009). ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness''. Nature Reviews, 10(11), pp. 803–813</ref>
<ref name="za9mI">Aston-Jones G., Gonzalez M., & Doran S. (2007). "Role of the locus coeruleus-norepinephrine system in arousal and circadian regulation of the sleep-wake cycle." In G.A. Ordway, M.A. Schwartz, & A. ''Frazer Brain Norepinephrine: Neurobiology and Therapeutics''. Cambridge UP.</ref>
<ref name="Njwcv">Siegel J.M. (2005). "REM Sleep." Ch. 10 in ''Principles and Practice of Sleep Medicine''. 4th ed. M.H. Kryger, T. Roth, & W.C. Dement, eds. Elsevier. 120–135. Accessed 21 July 2010. [http://www.psychology.uiowa.edu/Faculty/Blumberg/Course_Docs/Seminar.2008/Readings/Siegel.REMSleep.pdf Psychology.uiowa.edu]</ref>
<ref name="6XfbW">Trimble, M. R. (1989). ''The Prefrontal Cortex: Anatomy, Physiology and Neuropsychology of the Frontal Lobe''. British Journal Of Psychiatry</ref>
<ref name="DMnPr">{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2004 |title=Memory process and the function of sleep |publisher=Journal of Theoretics |edition=6-6 |url=http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |accessdate=2006-03-13}}</ref>
<ref name="jJQxW">{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2005 |title=Continual-activation theory of dreaming, Dynamical Psychology|url=http://www.goertzel.org/dynapsyc/2005/ZhangDreams.htm |accessdate=2006-03-13}}</ref>
<ref name="j3kJL">{{cite web|url=http://www.webmd.com/mental-health/features/the-health-benefits-of-dreams |title=The Health Benefits of Dreams |publisher=Webmd.com |date=2009-02-25 |accessdate=2012-08-11}}</ref>
<ref name="mp0qr">{{cite journal |author=R. Stickgold, J.A. Hobson, R. Fosse, M. Fosse1 |date=november 2001 |title= Sleep, Learning, and Dreams: Off-line Memory Reprocessing |journal=Science |pmid=11691983 |volume=294 |issue=5544 |pages=1052–1057 |doi=10.1126/science.1063530}}</ref>
<ref name="9wkMz">Robert, W. Der Traum als Naturnothwendigkeit erklärt. Zweite Auflage, Hamburg: Seippel, 1886.</ref>
<ref name="lASAq">{{cite journal | last1 = Evans | first1 = C. | last2 = Newman | first2 = E. | year = 1964 | title = Dreaming: An analogy from computers | url = | journal = New Scientist | volume = 419 | issue = | pages = 577–579}}</ref>
<ref name="mB2Hz">{{cite journal | doi = 10.1038/304111a0 | last1 = Crick | first1 = F. | last2 = Mitchison | first2 = G. | year = 1983 | title = The function of dream sleep | url = | journal = Nature | volume = 304 | issue = 5922| pages = 111–114 | pmid = 6866101}}</ref>
<ref name="2VERp">{{cite journal | doi = 10.2466/pr0.102.2.561-574 | last1 = Coutts | first1 = R | year = 2008 | title = Dreams as modifiers and tests of mental schemas: an emotional selection hypothesis | url = | journal = Psychological Reports | volume = 102 | issue = 2| pages = 561–574 | pmid = 18567225}}</ref>
<ref name="cY6cZ">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|page=342}}</ref>
<ref name="stsaP">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref>
<ref name="XcxFX">{{cite book|url=http://books.google.com/books?id=ojvXAAAAMAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett |title=Barrett, Deirdre. An Evolutionary Theory of Dreams and Problem-Solving in Barrett, D.L. & McNamara, P. (Eds.) The New Science of Dreaming, Volume III: Cultural and Theoretical Perspectives on Dreaming NY, NY: Praeger/Greenwood, 2007 |publisher=Books.google.com |accessdate=2013-04-04}}</ref>
<ref name="S37WL">[http://books.google.com/books?id=v-SzPAAACAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett Barrett, Deirdre. The Committee of Sleep: How Artists, Scientists, and Athletes Use their Dreams for Creative Problem Solving—and How You Can Too. NY: Crown Books/Random House, 2001]{{dead link|date=aprill 2013}}</ref>
<ref name="GCyzS">{{cite web|url=http://www.asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |title=Barrett, Deirdre. The 'Committee of Sleep': A Study of Dream Incubation for Problem Solving. Dreaming: Journal of the Association for the Study of Dreams, 1993, 3, pp. 115–123 |publisher=Asdreams.org |accessdate=2013-04-04}}</ref>
<ref name="CYDFD">Blechner, M. (2001) ''The Dream Frontier''. Hillsdale, NJ: The Analytic Press.</ref>
<ref name="Kc7Hm">[http://www.psychwww.com/asc/ld/faq.html Lucid dreaming FAQ] by [[The Lucidity Institute]] at Psych Web.</ref>
}}
 
[[Kategooria:Uni]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Unenägu"