|
""Noarootsi kõrtsi"" asub [[Lääne maakond]] [[Noarootsi vald]] [[Pürksi]] külas. Stiilne ja hubame kõrts [[Noarootsi poolsaar]]e keskuses pakub teile nädalavahetustel elavat muusikat, siilipidusid ja karaoket.
{{Liivakasti päis}}<!--ära seda rida muuda ega kustuta-->
=== '''Kooli tänav Rakveres''' ===
Kooli tänav Rakveres paikneb Pika ja Spordi tänavate vahel. Tänav on väga lühike, pikkus 111 m. Tänav on Rakvere linna kõige kitsam, laius kitsamas kohas 3,7m. Tänaval on säilinud ajalooline munakivikate. 1858.a avati Pikk tänav 35 hoones tütarlaste kool, mis eesti aja alguses kasvas gümnaasiumiks. Seetõttu hakkas ristuv tänav kandma Kooli nime ulatudes Soolikaojani.
(http://www.maaamet.ee)
<ref>Odette Kirss. "Jalutaja teejuht", Tallinn, Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007.</ref>
==Üldne informatsioon==
'''Püha Elmo tuli''' (inglisekeelselt [https://en.wikipedia.org/wiki/St._Elmo's_fire St. Elmo's fire]) on ilmastikunähtus, kus ümber teravate esemete tekib [[Koroonalahendus|koroonalahenduse]] tõttu helendus, mida nimetatakse [[Plasma|plasmaks]].
* Gruppide toitlustamine ettetellimisel (Kuni 60 inimest)
Tallinn on linn Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.
* Peoruumide üürimine
test
* Ürituste korraldamine igale maitesele
Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on olnud saksapärane Reval (ka Revel), mis tuleneb muinasmaakonna Revala nimest. Teadaolevalt esmakordselt mainiti Revalit koos oma kodanikkonnaga (civitas Revaliensis) linnana 1238. aastal. Linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Eesti Vabariigi iseseisvumisel 1918. aastal võeti kasutusse eestindatud nimi Tallinna, mis 1933. aastal ainuüksi kohandati nimetavas käändes Tallinn'aks.
* Pulmad, peielauad, poissmeeste õhtud, stiilipeod jne.
* Firmadele jõulupeod, sünnipäevad
Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.
1. veebruari 2017 seisuga oli Tallinnas 443 977 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks.
==Tekke põhjused==
Püha Elmo tuleks nimetatakse helendavat elektrisädet. Oma olekult on tegu plasmaga ehk ioniseeritud gaasiga. Tavaline gaas koosneb neutraalsetest molekulidest või aatomitest, aga plasma koosneb ioonidest ja elektronidest. Sellist olekut saab tekitada kui lüüa tavalistest aatomitest välja elektronid. Näiteks elektrijõu toimel. Erinevalt tavalisest gaasist on plasma väga hea elektrijuht(vabade elektronide tõttu).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_(physics)</ref> Püha Elmo tuleks nimetatakse [[Koroonalahendus|koroonalahendust]], kus elektrisäde justkui helendab. See tekib ümber teravate punktide kuna teravatesse punktidesse kogunevad elektrilaengud. Elektrivälja tugevus ümber teravate punktide võib olla piisavalt suur, et võimaldaks ioniseerida õhus olevat neutraalset gaasi ehk lüüa elektronid välja õhus olevatest gaasidest. Antud lahendus avaldub valguslahendusena, mida ka inimesed kasutavad tegelikult ära. Võttes näiteks luminofoorlambid, siis tegelikult need toimivad samal põhimõttel.<ref>https://www.scientificamerican.com/article/quotwhat-causes-the-stran/</ref><ref>http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/causes-st-elmos-fire/</ref> Elektrivool ioniseerib gaasi lambis(argooni) ja see põhjustab elektromagnetlaine, mille pikkus jääb meile nähtavasse piiri. Lahenduse värvus sõltub gaasidest, õhus on peamiselt lämmastik ja hapnik ning seetõttu paistab selline lahendus õhus meile sinaka, lillana. Selleks, et üldse oleks võimalik gaasi ioniseerida peab olema tugev elektriväli, see peab ületama üle 30 kV/cm teravike ümber.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Corona_discharge</ref> Sellised tugevad elektriväljad tekivad peamiselt äikese ajal, kus maa ja pilvede vahel on suur potentsiaali erinevus. Seda nähtust seostatakse enim just laevade tippudega kuna need olid vanasti ühed vähesed ehitised, mis olid küllaltki kõrged, aga mis põhiline, teravad. Keegi ei teadnud elektrist üldiselt midagi ja rauast teravaid tippe niisama keegi hoovi peale püsti ei pannud. Koroonalahendus põhjustab ka suurtes elektriliinides voolukadusid. Tegelikult see sõltub suuresti ka õhurõhust ja õhuniiskusest, õhurõhu vähenemisel ja niiskuse suurenemisel tekib rohkem koroonalahendust. Peamine erinevus mille järgi teha vahet välgul ja koroonalahendusel on just helendamine, koroonalahendus helendab, välk aga on selline konstante elektrisäde.
==Nähtused looduses==
Püha Elmo tuled, teadusliku nimetusega kui koroonalahendus. Peamiselt tekib elektrit juhtivate pinnaste tippudel äikeselise ilmaga. Nähtus võib esineda kiriku tippudel, välguvarrastel, lennukite propellerite tippudel ja tiiva otstel, isegi kõrgema muru otstel ja kariloomade sarvede otstel. Samuti võib selline nähtus esineda inimese sõrmede otstel, [https://www.youtube.com/watch?v=T5cqazajP1Q näiteks]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=T5cqazajP1Q</ref> taoline nähtus leidis aset Monona järve ääres.
==Koroonalahenduse mõjud==
Koroonalahendus võib vähendada isolaatorite töövõimekust. Pikas perspektiivis nõrgestab isolaatoreid, mis võivad viia lühiste tekkeni ja sellest tulenevalt süsteemi kokkuvarisemise. Selline olukord võib toimuda ootamatult. Koroonalahendus põhjustab:
* Valgust
* UV-kiirgust
* Heli (sisisevat heli või ka pragisevat)
* Osooni
* Lämmastiku- ja teisi happeid
* Teisi keemilisi ühendeid (oleneb, millisest materjalist on isolaatorid)
* Mehhaanilist erosiooni pinnasel
* Kuumust (kuigi seda kuumust on väga vähe)
* Süsinikujäägid (luues sellega võimaluse tõsistele lühistele)
==Viited==
| 