Jõgeva maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Jõgeva maakonna keskosas paikneb [[Vooremaa]] – loode-kagusihiliste suur[[voor]]tega [[maastikurajoon]]. Selle kõrgeim punkt on [[Laiuse mägi]] (144 m). Vooremaa kirdeserval [[Sadala]] ja [[Torma]] ümbruses paiknevad suured voorjad [[kõrgendik]]ud. Vooremaa kaguserval [[Sõõru]] ümbruses on [[mõhnastik]] – [[Toljase mäed]]. Kohati leidub [[sandur]]eid. Jõgeva maakonna kaguosa kuulub [[Kagu-Eesti lavamaa]]sse. Maakonna idaosas paikneb tasase pinnamoe ja liivase pinnaga [[Peipsiäärne madalik]], mis on [[Mustvee]] ja [[Omedu]] ümbruses soostunud. Temast lääne pool on [[Endla soostik]]. Jõgeva maakonna lääneosas [[Põltsamaa]] ümbruses paikneb [[Kesk-Eesti moreentasandik]] valdavalt lainja moreenmaastikuga.<ref name="eestigiid" />

Enamik Jõgeva maakonna territooriumist jääb Emajõe jõgikonna piirkonda. Maakonna lääneosas veestab [[Emajõgi|Emajõe]] vasakpoolse lisajõe [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] keskjooks, keskosas voolab [[Pedja jõgi]] umbes 95 km ulatuses ning Vooremaal on [[Amme jõgi|Amme jõe]] ülemjooks. Maakonna pikimate jõgede hulka kuuluvad [[Peipsi järv]]e suubuvad [[Kullavere jõgi|Kullavere]] ja [[Mustvee jõgi]].<ref name="eestigiid" />

Väikejärvede summaarne pindala on 17,6 km² (ligi 0,7 % kogu territooriumist).<ref name="eestigiid" /> Voorte vahel paiknevad piklikud järved. Vooremaa keskosas need on [[Kuremaa järv|Kuremaa]], [[Kaarepere Pikkjärv|Pikk-]] ja [[Prossa järv]], lõunaosas [[Elistvere järv|Elistvere]], [[Kaiavere järv|Kaiavere]], [[Raigastvere järv|Raigastvere]] ja [[Saadjärv]]. [[Sõõru]] ümbruses on [[Jõemõisa-Kaiu järvestik]] ja [[Saare järv]]. Endla soostikus paikneb [[Endla järv]].<ref name="eestigiid" />

Vooremaal ja Kesk-Eesti moreentasandikul on levinud [[leostunud muld|leostunud]] ja [[leetjas muld|leetjad]] liivsavimullad karbonaatsel liivsavil, Kesk-Eesti lavamaal mitmesugused saviliivmullad.<ref name="eestigiid" />

Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõuna ja ida pool, Peipsiäärsel madalikul, kohati ka maakonna põhjapiiril, [[Kärde]] ja Sadala vahel ning maakonna edelaosas [[Pikknurme]] ja [[Puurmani]] ümbruses.<ref name="eestigiid" />

Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Jõgeva maakonnas 36 780 elanikku. Neist 47,01% oli mehed ning 52,99% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,30‰, suremuse üldkordaja 12,29‰ ja loomulik iive −2,99‰. 90,36% elanikest oli [[eestlased]] ja 7,54% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,90%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,98% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,12%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. libisevname="ura8Q" keskmine</ref> oli 11,3%. Elanike tihedus oli 14,1 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref>

2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Jõgeva maakonna rändega rahvaarv 32 679, sellest 15 639 meest ja 17 040 naist. 0–14-aastasi oli 4616, 15–64-aastasi 21 244 ning 65-aastasi ja vanemaid 6819.<ref>[http://www.stat.ee/ppe-44783 Jõgeva maakonna rahvastik] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembrilname="oDogf" 2012)</ref>

Jõgeva maakonnas põhiline majandusharu on põllumajandus. Edukamate põllumajandusettevõtete seas on olnud näiteks [[Torma Põllumajandusosaühing]], [[Sadala Piim]] OÜ, [[Õnne Piimakarjatalu]] osaühing ja [[Härjanurme Mõis]] OÜ. Põllumajandussaaduste töötlejatest on tuntud [[Põltsamaa Felix]] AS (konservid), AS [[Werol Tehased]] (toiduõlid) ja piimaühistu [[E-Piim]] [[Põltsamaa Meierei]] juustutooted. Kalandusettevõtetest paistavad silma [[Peipsi Kalatööstus]], OÜ [[Kalameister]] ja OÜ [[Profit Pluss]]i [[Kadrina]] tööstus. Masinaehitusega tegeleb [[OÜ Same]], tarbekeemia tootmisega [[Mayeri Industries]] AS ning puidutöötlemisega AS [[Valmeco]], AS [[Mo-Puit]] ja AS [[Puit-Profiil]].<ref name="stat">[http://www.stat.ee/ppe-jogeva-maakond Jõgeva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)</ref>

Jõgeva rajooni aladest enamik kuulus omakorda [[1949]]. aastal moodustatud [[Jõgevamaa]] alla. Ta hõlmas Põhja-Tartumaast [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Palamuse kihelkond|Palamuse]] ja [[Torma kihelkond|Torma kihelkonna]] ning [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]] ja [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonna põhjaosa]] ja Kirde-Viljandimaast [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]].<ref name="eestigiid">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=4 Jõgeva maakond eestigiid.ee saidil]</ref> [[1950]]. aastal moodustati Jõgevamaa keskosast ning [[Tartumaa]] [[Kudina vald|Kudina]] ja [[Saadjärve vald|Saadjärve valla]] territooriumidest Jõgeva rajoon, millega liideti [[1959]]. aastal suurem osa [[Mustvee rajoon]]i. Järgmine muutus toimus 1962. aastal, kui liideti veel [[Põltsamaa rajoon]]i kesk- ja idaosa ning [[Tartu rajoon]]i Pala külanõukogu ning eraldati Jõgeva rajoonist praegused [[Avinurme vald|Avinurme]] ja [[Lohusuu vald]].<ref name="eestigiid" />

*2. august 2004 – 1. august 2009 [[Aivar Kokk]]<ref>[http://jogeva.maavalitsus.ee/endised-maavanemad Jõgeva maakonna endisedname="qGp7m" juhid]</ref>

{{viited}}|allikad=