Erinevus lehekülje "Lauri Vahtre" redaktsioonide vahel

P
Koondasin skripti abil viited
P (Koondasin skripti abil viited)
 
==="Eestlase aeg"===
Aastal [[1984]] kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas [[Sulev Vahtre]] juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".<ref>[http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2010/10/2-16-1996.pdf Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad]. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lkname="z5Jut" 70.</ref>
 
Lauri Vahtre [[kandidaaditöö]] käsitles [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendrit]] ja eesti rahvapärast [[ajaarvamine|ajaarvamist]], töö on ilmunud raamatuna "[[Eestlase aeg]]" aastal [[1991]] ja täiendatud kordustrükina aastal [[2000]].
 
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref>
 
Põlluharijate ühiskonna ajaarvamisele on Lauri Vahtre väitel iseloomulik korduv ühesuguste perioodide tsükkel, müütiline ja ajatu [[hingedeaeg]] langeb kokku põllumajandusaasta lõpuga. Aasta võib tähendada tegelikku kalendaarset aastat või lihtsalt üht aja lõiku. Kui aega ei arvestata lineaarselt, võib aasta algust lugeda millisest tahes sündmusest või muutusest looduses. Päev ja suvi on tähtsamad ajaperioodid põllumajanduslikule kultuurile, samas kui kütikultuuris on otstarbekamad pikemad sesoonsed perioodid.<ref name="mairi39" />
 
Lihtrahva arusaamad ajast ei olnud Lauri Vahtre väitel väga kindlalt struktureeritud – kõrvuti võisid eksisteerida kujutelmad aja taastulekust ja kujutelmad iseseisvast kõrvalajast ehk ajavälisest ajast, mis seisis paigal ja või mis voolas väga aeglaselt ([[müütiline aeg]]).<ref name="mairi39" /> Kõrvalaja näitena toob Vahtre hingedeajale vastanduva või sellest väljapoole jääva aja – väljaspool hingedeaega elasid surnute hinged Vahtre väitel selles kõrvalajas, mitte "enne", "pärast" ega "praegu".<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequencename=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk"iN30F" 61.</ref>
 
Nädalapäevadest eristuvad ülejäänud päevadest [[neljapäev]], [[laupäev]] ja [[pühapäev]], mis on teistest märgilisemad. Lauri Vahtre hinnangul võib selle taustaks olla varasem viiepäevane ajaarvamissüsteem lisaks hilisemale seitsmepäevasele. Vastavalt oleksid neljapäev ja laupäev võrreldavates positsioonides, neljapäeva ja laupäevaga seotud kombestikul on eesti rahvakalendris kokkulangevusi.<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequencename=1"nnN3H" Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 43–44</ref> Vahtre hinnangul võib nädalapäevade maagiline arvestamine olla eesti rahvapärimuses enamalt jaolt hilisem ja laenuline nähtus, kuid see ei välista võimalust, et säärasel kommetel võib olla ka eesti traditsioonis väga arhailine kiht.<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequencename=1"nkS4f" Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 27</ref>
 
Vahtre märgib, et hiljemalt 17. sajandil tundsid eestlased nii päikesekella kui ka tunnijaotust, kuid igapäevaelus neil põhinevat ajaarvamist ei kasutatud. Tavapäraselt lähtuti päikese ööpäevaseid liikumisi järgivatest ajamääratlustest, näiteks "koidu aeg", "päikesetõus", "keskhommik", "enne lõunat", "kukelaulu aeg".<ref>[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequencename=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk"gqNWt" 42</ref>
 
==Poliitiline tegevus==
Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].
 
Oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.<ref>http://www.riigikogu.ee/?id name=178134<"pZhtY" /ref>
 
Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm. 
 
==Kaitseministri nõuniku konkurss==
2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister [[Mart Laar]]i erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja konkursi, milles üks nõuniku kohusetäitjale esitatud nõue oli doktorikraad.<ref name="loto">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06231235 name="Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab VahtreGmPbP"] ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> Kaitseministeeriumi pressiesindaja [[Peeter Kuimet]]i sõnul osales konkursis kaheksa kandidaati.<ref name="raudne" />
 
Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.<ref name="mäggi" />
<ref name="arvata" />
<ref name="arvata">[http://www.ohtuleht.ee/433859 "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre"] Õhtuleht, 6. juuli 2011</ref>
 
Sotsiaaldemokraatide juhi ja endise kaitseministri [[Sven Mikser]]i arvates peegeldas konkurss IRL-is toimuvat võimuvõitlust. "Kui konkursi korraldaja leiab, et tema erakonnakaaslane ja pikaaegne poliitiline lähedane kaastööline on kõige sobivam kandidaat spetsialisti kohale, siis kindlasti paralleelid on olemas," võrdles ta IRL-i poliitikat ministeeriumide mehitamisel sellega, kuidas Keskerakond palkab oma liikmeid Tallinna linnavalitsuse aparaati. "Viis kuidas ta sinna sattus, kindlasti ei ole heade tavadega kooskõlas," kinnitas Mikser.<ref name="raudne">[http://www.epl.ee/news/eesti/raudne-kui-doktorikraadi-noue-piiras-konkurssi-sai-vahtre-tookoha-ebaoiglaselt.d?id=51299531 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> Konkurssi kritiseeris ka IRL-i kuuluv parlamendiliige [[Indrek Raudne]]: "Mina ei oleks seda doktorikraadi nõuet küll pannud."<ref name="raudne" /> Reformierakondlane [[Meelis Atonen]] nimetas konkurssi näiliseks.<ref name="raudne" />
 
Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.<ref>Aleksander Krjukov [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laar-lauri-vahtre-palkamist-ei-saa-vorrelda-evelyn-sepa-juhtumiga.d?idname=49002891 "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumigaGaC0B"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
 
"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik [[Janek Mäggi]]. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."<ref name="mäggi">Gerli Luste [http://uudised.err.ee/index.php?06231258 "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne"] ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
 
==Tegevus ühingutes==
===Õpikud===
Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:
*2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas [[Teet Veispak]] rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: „Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud.“<ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id name=50996684<"uJxqn" /ref>
*2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. [[TEA Kirjastus|TEA Kirjastus]]. ISBN 9789949170791
*2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor [[Mart Laar]]. Avita. 2. trükk 2014
*2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja [[Marek Nisuma]] Õpetajate Lehes: „Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab.“<ref>http: name="PLLij" //opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/</ref>
*2013 Eesti ajalugu I-II
*2014 Üldajalugu Kaasautor Mart Laar. Maurus
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref>
<ref name="loto">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="arvata">[http://www.ohtuleht.ee/433859 "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre"] Õhtuleht, 6. juuli 2011</ref>
<ref name="raudne">[http://www.epl.ee/news/eesti/raudne-kui-doktorikraadi-noue-piiras-konkurssi-sai-vahtre-tookoha-ebaoiglaselt.d?id=51299531 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="mäggi">Gerli Luste [http://uudised.err.ee/index.php?06231258 "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne"] ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="z5Jut">[http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2010/10/2-16-1996.pdf Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad]. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.</ref>
<ref name="iN30F">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magisritöö. Tartu 2010, lk 61.</ref>
<ref name="nnN3H">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 43–44</ref>
<ref name="nkS4f">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 27</ref>
<ref name="gqNWt">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 42</ref>
<ref name="pZhtY">http://www.riigikogu.ee/?id=178134</ref>
<ref name="GmPbP">[http://uudised.err.ee/index.php?06231235 "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre"] ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="GaC0B">Aleksander Krjukov [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laar-lauri-vahtre-palkamist-ei-saa-vorrelda-evelyn-sepa-juhtumiga.d?id=49002891 "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref>
<ref name="uJxqn">http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref>
<ref name="PLLij">http://opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/</ref>
}}
 
==Personaalia==
75 772

muudatust