Karbiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Olunet (arutelu | kaastöö)
P Väikesed vead parandatud.
P Koondasin skripti abil viited
1. rida:
'''Karbiidid''' on [[süsinik|süsiniku]] [[keemiline ühend|ühendid]] [[metallid|metallide]] ja mõnede [[mittemetallid|mittemetallidega]], mille [[elektronegatiivsus]] on väiksem kui süsinikul (C). Karbiidid liigitatakse vastavalt [[keemiline side|keemilise sideme]] tüübile järgmiselt: <ref name="Pierson"> Pierson,H.O. (1996). Handbook of Refractory Carbides and Nitrides. New Jersey: Noyes Publications. pp. 8–155</ref>
# metallilised (ioonilised-kovalentsed) karbiidid – karbiidid, mis moodustuvad [[keemiline element|elementidega]] [[titaan]] (Ti), [[vanaadium]] (V), [[kroom]] (Cr), [[tsirkoonium]] (Zr), [[nioobium]] (Nb), [[molübdeen]] (Mo), [[hafnium]] (Hf), [[tantaal]] (Ta), [[volfram]] (W)
# kovalentsed karbiidid – karbiidid, mis moodustuvad elementidega [[boor]] (B) ja [[räni]] (Si)
5. rida:
# soolataolised (ioonilised) karbiidid – karbiidid, mis moodustuvad I, II ja III rühma elementidega
 
Näidetena võib välja tuua soolataolise [[kaltsiumkarbiid|kaltsiumkarbiidi]] (CaC<sub>2</sub>), kovalentse [[ränikarbiid|ränikarbiidi]] (SiC), metallilise [[volframkarbiid|volframkarbiidi]] (WC), mida tihti kutsutakse [[tööstus|tööstuses]] lihtsalt karbiidiks, ja siirdemetallilise [[tsementiit|tsementiidi]] (Fe<sub>3</sub>C).<ref name="Greenwood">Greenwood,N.N.; Earnshaw,A. (1984). Chemistry of the Elements. Oxford: Pergamon Press. pp. 318–22</ref>
 
Metallilisi ja kovalentseid karbiide nimetatakse ingliskeelses kirjanduses tihti kui ''refractory carbides'' ehk [[rasksulav|rasksulavad]] karbiidid. Rasksulavad on materjalid, mille [[sulamistemperatuur]] on kõrgem kui 1800 °C ja mis on keemiliselt stabiilsed.
20. rida:
* Kui metalli aatomid asetsevad [[heksagonaalne tihepakend|heksagonaalse tihepakendina (hcp)]], siis täidab süsinik tühimikud stöhhiomeetriaga 2:1, moodustades Cdl2 struktuuri.
 
Järgnev tabel<ref name="Greenwood" /><ref name="Ettmayer">Ettmayer,P.;Lengauer,W. (1994). "Carbides: transition metal solid state chemistry". In King,R.B. Encyclopedia of Inorganic Chemistry. John Wiley & Sons</ref> näitab metallide ja nende karbiidide struktuure. (N.B. [[ruumtsentreeritud]] kuubiline struktuur, mis esineb vanaadiumil, nioobiumil, tantaalil, kroomil, molübdeenil ja volframil, ei ole [[tihepakendatud]] [[kristallvõre]].)
„h/2“ tähistab M<sub>2</sub>C tüüpi struktuuri, mis on umbkaudne kirjeldus tegelikest struktuuridest. Lihtsustus, et puhta metalli kristallvõre [[absorbeerumine|„absorbeerib“]] süsiniku aatomid, on tegelikult vale, kuna metalli aatomi kristallvõre pakendatus karbiidides on teistsugune kui puhtas metallis endas, kuigi on tehniliselt õige, et süsiniku aatom mahub tihepakendatud metallvõre oktaeedrilistesse tühimikesse.
[[Pilt:TiC-xtal-3D-vdW.png|pisi|Titaankarbiidi kuubiline tihepakend]]
72. rida:
 
== Võimatud karbiidid ==
Mõningad metallid, nagu [[plii]] (Pb) ja [[tina]] (Sn), ei moodusta karbiide mitte üheski [[keskkond|keskkonnas]]. <ref>Percy, J.name="iGm4Y" (1870). The Metallurgy of Lead, including Desiverization and Cupellation. London: J. Murray. p. 67. Viimati alla laetud 2013-04-06.</ref> Kuid eksisteerib titaani (Ti) ja tina (Sn) karbiidi segu, mis on [[kahemõõtmeline]] [[elektrijuht]]. <ref>Zhou,Y.C; Dong,H.Y., Yu,B.H. (2000). name="Development of two-dimensional titanium tin carbide (Ti<sub>2</sub>SnC) plates based on the electronic structure investigationBeOPC". Materials Research Innovations 4 (1): 36–41</ref>
 
== Karbiidide süntees ==
Traditsiooniline meetod <ref>Gordon,J.P.G. „Introductionname="9WSwy" and Background on Transition Metal Carbides,” http://www.ropine.com/chapter8.html#Heading7. Viimati alla laetud 27.08.2013</ref> siirdemetallide karbiidide valmistamiseks on metalli või metallihüdriidi ja süsiniku vaheline [[Keemiline reaktsioon|reaktsioon]]. Saavutamaks puhtaid [[homogeensus|homogeense]] struktuuriga materjale on tarvilik [[inertgaas|inertgaasi]] või hea [[vaakum|vaakumi]] olemasolu ning kõrge [[temperatuur]] (u 2000 °C). <br />
M + C → MC
<br />
107. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<references/>
<ref name="Pierson">Pierson,H.O. (1996). Handbook of Refractory Carbides and Nitrides. New Jersey: Noyes Publications. pp. 8–155</ref>
<ref name="Greenwood">Greenwood,N.N.; Earnshaw,A. (1984). Chemistry of the Elements. Oxford: Pergamon Press. pp. 318–22</ref>
<ref name="Ettmayer">Ettmayer,P.;Lengauer,W. (1994). "Carbides: transition metal solid state chemistry". In King,R.B. Encyclopedia of Inorganic Chemistry. John Wiley & Sons</ref>
<ref name="iGm4Y">Percy, J. (1870). The Metallurgy of Lead, including Desiverization and Cupellation. London: J. Murray. p. 67. Viimati alla laetud 2013-04-06.</ref>
<ref name="BeOPC">Zhou,Y.C; Dong,H.Y., Yu,B.H. (2000). "Development of two-dimensional titanium tin carbide (Ti<sub>2</sub>SnC) plates based on the electronic structure investigation". Materials Research Innovations 4 (1): 36–41</ref>
<ref name="9WSwy">Gordon,J.P.G. „Introduction and Background on Transition Metal Carbides,” http://www.ropine.com/chapter8.html#Heading7. Viimati alla laetud 27.08.2013</ref>
}}
 
[[Kategooria:Keemilised ained]]