Erinevus lehekülje "Lineaarne pingestabilisaator" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
P (potensiaalne > potentsiaalne)
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
=== Kollektorkoormusega stabilisaator ===
[[Pilt:skeem3.png|pisi|Kollektorkoormusega stabilisaator|270x270px]]
Kollektorkoormusega stabilisaatorite silutegur ''q'' jääb vahemikku 200–300, mis on paljude elektroonikalülituste jaoks piisav. Väljundtakistus'' R<sub>v</sub>''<sub> </sub>= 0,2–0,5 Ω, kuid kui reguleerelement koostada erijuhtivustüübiga transistoridest, siis u. 10 korda väiksem. Seda lülitust iseloomustab väga hea enesekaitsetoime liigkoormuse ja väljundi lühise korral.<ref><span langname="NO-BOKlFzTX" class="">Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 472</span><br>
</ref>
 
'''Tööpõhimõte:''' Normaalkoormusel läbib takistit R<sub>3</sub> transistori Q<sub>2</sub> emittervool ja stabilitroni D<sub>1</sub> vool. Kui väljundpinge langeb ''ΔU<sub>v</sub>''<sub> </sub>võrra, siis samavõrra väheneb ka Q<sub>2</sub> emitterpotentsiaal, sest pinge stabilitronil jääb tema väikese diferentsiaaltakistuse tõttu muutumatuks. Võimendustransistori Q<sub>2</sub> baasipinge aga langeb vähem, nimelt ΔU<sub>v</sub>*R<sub>2</sub>/(R<sub>1</sub>+R<sub>2</sub>) võrra. Seetõttu väljundpinge vähenemisel võimendustransistori baasipinge ''U<sub>BE</sub>''<sub> </sub>suureneb, vastavalt suureneb ka tema kollektorivool ning reguleertransistori baasivool, järelikult reguleerelemendi Q<sub>1</sub> takistus väheneb, kompenseerides väljundpinge languse.<ref><span langname="NO-BOKNgzD7" class="">Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 458</span><br>
</ref>
 
'''Kaitsemehhanism:''' kui koormusvool ületab lubatava väärtuse ''I<sub>vmax</sub>'', siis stabilisaatori väljundpinge väheneb, samuti väheneb stabilitroni vool ning diferentsiaaltakistus kasvab. Pinge edasisel alanemisel lakkab stabilitroni vool täiesti ehk viimane sulgub, mis on samaväärne ahela katkemisega. Nüüd väljundpinge langedes pinge võimendustransistori Q<sub>2</sub> baasil väheneb; järelikult väheneb ka reguleertransistori baasivool ja pingelang reguleerelemendil suureneb; seetõttu langeb väljundpinge veelgi, kuni reguleertransistor sulgub täiesti.
[[Pilt:Püsivooluallikaga pingestabilisaator.png|pisi|Püsivooluallikaga pingestabilisaator|259x259px]]
 
Stabilitroniga lülituse stabiliseerimis- ja silutegurit saab umbes 10-kordselt suurendada, kui hoida stabilitroni vool püsivana, asendades eeltakisti R<sub>v</sub> püsivooluallikaga (Q<sub>1,</sub> D<sub>1, </sub>R<sub>1</sub> ja R<sub>2</sub>). Madala tugipinge vajadusel võib asendada stabilitronid päripingestatavate ränidioodidega. Ühe dioodi stabiliseerimispinge on vahemikus 0,5–0,7 V. Neid järjestikku ühendades, liituvad nende stabiliseerimispinged; ühtlasi liituvad ka nende diferentsiaaltakistused. Sellise püsivooluallikast toituva tugipingeallika stabiliseerimistegur on 200–300, seega näiteks toitepinge muutmisel vahemikus 1,5–9 V muutub pinge dioodil D<sub>2 </sub>2–3 %.<ref>Abo L.name="ADSep" Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 451-477</ref><br /><br /><br /><br />
 
 
'''Kahe vastassuunalise püsivooluallikaga pingestabilisaator'''
[[Pilt:skeem2.png|pisi|Kahe vastandpolaarse tugipinge U<sub>v1</sub>, U<sub>v2</sub> allikas|201x201px]]
Liites kokku kaks vastassuunalist püsivooluallikat, mis vastastikku dioodide D1, D2 voole stabiliseerivad, saame kahe väljundiga (''+Uv, -Uv'') pingestabilisaatori, mille stabiliseerimistegur küünib 10 000-ni. Takisti R3 kompenseerib dioodide D1, D2 läbiva voolu suurenemist transistoride pinge Uce kasvamisel.<ref>Abo L.name="ADSep" Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 451-477</ref><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />
 
==Vastusideahelaga jadastabilisaator==
<br />
 
==Pingestabilisaatorite liigkoormuskaitse<ref>Abo L.name="LQHkV" Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 474-475</ref>==
Jadastabilisaatori liigkoormamisel kasvab reguleerelemendil eralduv võimsus ja temale rakenduv pinge (olles lühise korral võrdne sisendpingega), mille tagajärjeks on reguleertransistori soojuslik või elektriline läbilöök.<br /><br />
 
[[Pilt:Pilt1.PNG|pisi|78xx ja 79xx väljaviigud|127x127px]]
TO-220 kesta sisse integreeritud stabilisaatorid omavad nimivoolu väärtusi 100 mA ja 500 mA, kuid kõige levinumad on 1 A, lubatud koormusvooluga, fikseeritud väljundpingega stabilisaatorid.
Nimivoolu ületavate lülituste jaoks on komponentide andmelehtedes ära toodud vastavad skeemid. Nendes kasutatakse võimsustransistore, mis asetsevad koormuse suhtes jadamisi toimides vooluventiilidena. Sisendvool jaguneb nendes lülitustes kaheks – osa liigub läbi stabilisaatori, ülejäänud läbib võimsustransistori. Takisti R<sub>1</sub> väärtusest oleneb, voolu jagunemine. Kui viimast läbib suurenev vool, tõuseb pingelang takistil, mille tõttu hakkab võimsustransistor voolu juhtima.<ref>http: name="aul4t" //www.zen22142.zen.co.uk/Circuits/Power/boosti.htm</ref>
[[Pilt:Pilt2.PNG|tühi|pisi|Võimsustransistoriga skeem|368x368px]]<br />
 
==== Tabel 1. 78xx komponentide minimaalne nõutav sisendpinge vastava stabiliseerimispinge juures.<ref>https: name="EKZ9H" //en.wikipedia.org/wiki/78xx</ref> ====
{| class="wikitable"
! Komponendi nr.
78xx perekondadega sarnanevad muudetava väljundpingega regulaatorid nagu LM317 (78xx) ja LM337 (79xx), kus väljundpinge reguleerimine toimub pingejärguri abil. Ka 78xx stabilisaatorid on põhimõtteliselt võimalik tüürida, kuid nende puhul on rahuolukorra vool suurem kui spetsiaalsetel muudetava väljundpingega regulaatoritel ja seetõttu on esimesed ebastabiilsed.<br /><br />
 
'''LM317<ref name=":0">http: //www.ti.com/lit/ds/symlink/lm117.pdf</ref>'''<br />
Kolme väljaviiguga positiivse reguleeritava väljundpingega regulaator, mis talub kuni 1,5 A voolu väljundpingete vahemikus 1,25–37 V. Kaitselülitused toimivad ka juhul, kui tüürväljaviik on ühendamata. <br />
==== Tabel 2. LM317 parameetrid<ref>http: name="9KG8P" //en.wikipedia.org/wiki/LM317</ref> ====
{| class="wikitable"
! Parameeter
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name=":0">http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm117.pdf</ref>
<ref name="lFzTX"><span lang="NO-BOK" class="">Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 472</span><br></ref>
<ref name="NgzD7"><span lang="NO-BOK" class="">Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 458</span><br></ref>
<ref name="ADSep">Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 451–477</ref>
<ref name="LQHkV">Abo L. Raadiolülitused. Tallinn. Valgus 1990. lk 474–475</ref>
<ref name="aul4t">http://www.zen22142.zen.co.uk/Circuits/Power/boosti.htm</ref>
<ref name="EKZ9H">https://en.wikipedia.org/wiki/78xx</ref>
<ref name="9KG8P">http://en.wikipedia.org/wiki/LM317</ref>
}}
{{Elektriahelad}}
 
76 046

muudatust